/nginx/o/2014/10/06/3408217t1hf53a.jpg)
Igal aastal haigestub pahaloomulisse kasvajasse Eestis enam kui 7000 inimest, neist neljandiku moodustavad seedeelundite pahaloomulised kasvajad.
Hootised kõhuvalud võivad viidata soolevähile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna alanud vähinädala teemaks on seedetrakti kasvajad ning vähiliit juhib tähelepanu, et varakult avastatud soolevähk on enamikul juhtudest ravitav.
Erinevalt mitmetest teistest vähipaigetest järgivad seedetrakti kasvajad «võrdõiguslikkuse» põhimõtteid olles sarnase sagedusega esindatud nii naistel kui meestel.
Arvukuselt olulisemaks seedetraktist pärit kasvajavormiks on soolevähk, mis on just sotsiaalmajanduslikult arenenud ühiskondadele iseloomulik haigus. Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas. Samas on soolevähk üks paremini ravitav kasvajaline haigus, kui see avastatakse varakult.
Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 450 000, Eestis aga peaaegu 800 inimesel. Aastas sureb meil soolevähi tõttu üle 400 inimese.
Soolevähki tuntakse ka jämesoolevähi või kolorektaalvähi nime all. Erinevatel põhjustel umbes veerandil üle 50-aastastel inimestel tekivad jämesoole limaskestale polüübid. Osadest polüüpidest võib aja jooksul välja areneda pahaloomuline kasvaja. Kui vähk avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada. Probleem on aga selles, et inimesed jäävad sageli arsti juurde pöördumisega hiljaks.
Soolevähil pole absoluutseid ja ainult sellele haigusele omaseid tunnuseid. Seega tuleks kõiki hiljuti tekkinud ja mõistliku aja jooksul mittemööduvaid soolestiku normaalsest tegevusest kõrvalekalduvaid kaebusi kaaluda ka soolekasvajate vaatevinklist. Eriti kehtib see vere ja/või limaerituse, hootiste kõhuvalude ja häirunud sooletühjenemise kohta.
Soolevähki haigestutakse enamasti üle 50-aastaselt, umbes 10% juhtudest võib kasvaja ilmneda ka nooremas eas, eriti perekondliku eelsoodumuse korral. Soolevähki haigestumist võivad põhjustada pikaaegne, ebaõige toitumine, ülekaal, vähene liikumine, suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine. Olulise tähtsusega on kroonilised põletikulised soolehaigused, seedeelundkonnas varem esinenud polüübid.
Nii nagu mujal maailmas, on ka Eestis soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja haigestunute arv järjest suureneb. Arsti juurde jõudes on peaaegu kolmandikul juhtudest kasvaja levinud algkoldest kaugemale ehk andnud metastaase.