Treening teeb naha nooremaks

Foto: SCANPIX

Treening ei tee pelgalt naha väljanägemist paremaks, vaid võib pöörata tagasi naha sisemised vananemisilmingud neil inimestel, kes hakkavad treenima alles vanemas eas.

Vananedes toimuvad muutused sügavamal nahakihtides, mis väljendub kortsude ja kanavarvaste tekkes ning naha lõtvumises. Umbes pärast 40. eluaastat hakkab paksenema naha sarvkiht – naha pealmise kihi epidermise kõige välimine kaitsev kiht. Sarvkiht koosneb peamiselt surnud naharakkudest ja kollageenist ning inimese vananedes muutub see üha kuivemaks ja tihedamaks, kirjutab NY Times.

Samal ajal hakkab epidermise all asetsev dermis õhenema. Ta kaotab rakke ja elastsust, andes nahale justkui läbipaistvama ja sageli ka lõdvema väljanägemise. Kõik need muutused toimuvad sõltumata sellest, kui palju saab nahk kahjustada päikese käes, olles seotud pelgalt aja möödumisega.

Ent hiljuti hakkasid Ontario McMastersi ülikooli teadlased tundma huvi selle vastu, kas need muutused on ikka vältimatud. Varasemad samas ülikoolis hiirtega läbi viidud katsed olid näidanud, et enneaegselt vananenud loomade puhul võis regulaarne treening aidata edasi lükata või isegi olematuks teha varase vananemise märke.

Kui enneaegselt vananema hakanud hiired ei liigutanud end üldse, muutusid nad väga kiiresti nõrgaks, haigeks, dementseks, nende karvkate muutus halliks või siis jäid nad isegi kiilaks. Ent siis, kui neile anti võimalus kasutada jooksuratast, säilis neil aju, südame, lihaste ja reproduktiivorganite tervis ning karvkate palju kauem. Nende karvad ei muutunud isegi kunagi halliks.

Inimesed on muidugi teistsugused – meil on paljas nahk, mitte karvkate. Kuid teadlased spekuleerisid siiski, et ehk on treeningul inimese nahale sarnane toime.

Et seda testida, võtsid teadlased kõigepealt vaatluse alla 29 vabatahtlikku vanuses 20 kuni 84. Umbes pool katsealustest olid füüsiliselt aktiivsed, tehes iga nädal vähemalt kolm tundi trenni, teised olid aga istuva eluviisiga, liigutades end alla tunni nädalas.

Siis uurisid teadlased katsealuste istmikunahka – nad tahtsid uurida sellist nahapiirkonda, mis ei puutu kuigi palju kokku päikesevalgusega.

Nad uurisid igalt vabatahtlikult võetud nahaproove mikroskoobi all. Kui teadlased lähtusid puhtalt vanusest, vastasid nahaproovid üldiselt ootustele. See tähendab, et vanemate inimeste naha pealmine kiht oli paksem ja sisemine kiht tunduvalt õhem.

Kuid olukord muutus, kui teadlased vaatasid nahaproovide omanike treenimisharjumusi. Nad leidsid, et pärast 40. eluaastat oli neil meestel ja naistel, kes tegid sageli trenni, märgatavalt õhem ja tervem sarvkiht ja paksem dermis. Nende naha koostis meenutas palju rohkem 20-30-aastaste oma kui nende eakaaslaste oma. Seda isegi siis, kui tegemist oli üle 65-aastaste vaatlusalustega.

Samas said teadlased aru, et siin võisid oma rolli mängida ka teised faktorid, nagu toitumine, geenid ja elustiil tervikuna. Antud juhul ei olnud teada, kas iga konkreetse inimese puhul mõjutas tema naha seisukorda kõige enam just treening või tema head geenid ja üldiselt tervislik elustiil.

Järgmise sammuna võtsid teadlased ette istuva eluviisiga vabatahtlikud, võtsid neilt samuti nahaproovid ja panid nad siis treenima. Nad kõik olid 65-aatased ja vanemad ja uuringu alguses oli nende nahk nende vanusele vastavas seisukorras. Nad hakkasid treenima kaks korda nädalas. Kolme kuu jooksul pidid nad käima mõõdukas tempos sörkimas või rattaga sõitmas, iga treening pidi seejuures kestma 30 minutit. Katseperioodi lõppedes võtsid teadlased neilt taas nahaproovid.

Uued proovid erinesid oluliselt katse-eelsetest. Taas meenutas vaatlusaluste nahk rohkem 20-40-aastaste kui üle 65-aastaste nahka.

Kuidas treening täpselt naha koostist mõjutab, ei ole veel täiesti selge, kuid oma uuringu eraldi osas otsustasid teadlased veel vaadelda töötavate lihaste toimel toodetavate müokiinide taseme muutust. Kui müokiinid satuvad vereringesse, algatavad nad muutusi ka neis rakkudes, mis jäävad lihastest endist kaugele. Antud juhul leidsid teadlased, et pärast treeningperioodi tõusis vabatahtlike nahaproovides IL-15-nimelise müokiini tase uuringu algusega võrreldes ligi 50 protsendi võrra.

Teadlased pakuvad, et treeninguga seotud nahamuutuste taga on teisigi müokiine ja muid aineid, mis teeks mingi lihtsa treeningu toimet matkiva ravimi väljatöötamise üsna keeruliseks.

Samuti pole seni tõendeid, et treening aitaks kortsude või päikesekahjustuste vastu.