Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Lihtne treening, mis on jõusaalist neli korda efektiivsem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Kepikõnd on lihtne viis end liigutada.
Kepikõnd on lihtne viis end liigutada. Foto: PantherMedia/Scanpix

Soome uuringust selgus, et kepikõnd on füüsilise vastupidavuse tõstmiseks neli korda efektiivsem kui jõusaalitreening.

Kuigi järjest enam uuringuid tõestavad, et kepikõnnil on palju kasulikke mõjusid tervisele, peetakse seda ikka rohkem naiste ja eakate harrastuseks, kirjutab Yle.

Ida-Soome ülikooli teadlasele Mika Venojärvile teeb muret selle kuvand. Tema sõnul seostatakse kepikõndi eelkõige naiste ja eakatega ning peaaegu mitte üldse meeste ja noortega. «Suurem osa inimesi ei pea kepikõndi arvestatavaks spordialaks,» märkis ta. Seetõttu alustati hiljuti Soomes kampaaniat, et tõsta inimeste teadlikkust kepikõnni olulisusest.

«Kui kepikõndi teha korralikult, näiteks mägisel maastikul, võib seda kindlasti pidada spordialaks,» leidis Venojärvi.

Kepikõnd sobib teadlase kinnitusel väga hästi ülekaalulistele, kuna see ei koorma põlvi ega teisi suuri liigeseid, nagu teeb seda jooksmine. Siiski on see kasulik igaühele - nii vähetreenitutele kui neile, kes soovivad harjutada suurema koormusega.

Mõni aasta tagasi selgus Soomes tehtud uuringust, et kepikõnd mõjub tervisele igati hästi. Uuringus osalenud kergelt või oluliselt ülekaalus keskeas mehed kaotasid kepikõndi harrastades oluliselt kehakaalus, samuti langes nende kolesteroolitase.

«Kontrollgrupil, kes treenis end jõusaalis, paranes aeroobne võimekus kõigest viis protsenti, kepikõnni harrastajatel aga 20 protsenti,» tõi Venojärvi välja olulise erinevuse.

Kampaaniaga üritatakse kepikõnni mainet parandada. «Eesmärgiks on rääkida selgelt kepikõnni kasulikkusest - mis see on ja miks see tervisele hea on.»

Väljaspool Soomet on Venojärvi sõnul rohkelt kepikõnni harrastajaid Rootsis ja Austrias, samuti kinnitab see kanda Venemaal. Ent teadlase sõnul on veel vaja teha tööd selle nimel, et see oleks au sees kogu maailmas. «Me peame plaani, kuidas tõsta kepikõnni kuvandit. Püüame teadvustada, et see on sportlik tegevus. Kepikõnd ei tarvitse olla võistlusspordiala, kuid see sobib igas vanuses ja kaalus inimestele,» nentis ta.

Kepikõnd on liikumisviis, mis sai kaasaegsel kujul alguse Soomes 1997. aastal.

Tagasi üles