Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Mida rohkem REM-und, seda parem mälu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaire Kenk
Copy
Tudengitele on lõunauinak eriti soovitatav, sest parandab õppimistulemusi.
Tudengitele on lõunauinak eriti soovitatav, sest parandab õppimistulemusi. Foto: SCANPIX

Vastutusrikka, rohkelt vaimset pingutust nõudva päeva eel tuleks varakult minna voodisse või teha kerge lõunauinak, sest just piisav REM-uni mõjutab otseselt mälu, selgus värskest USA-s California Ülikoolis tehtud ja Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni koduleheküljel avaldatud uuringust.

California Ülikooli uurija Sara Mednicki sõnul on REM-uni ehk nn. kiirete silmaliigutustega uni (Rapid Eye Movement- ingl.k) selline une etapp, mille jooksul inimene unenägusid näeb, väga oluline uneosa, mis avastati suhteliselt hiljuti. Aju on sel ajal aktiivne nagu ärkveloleku ajal, aga lihastoonus on hästi madal.

Inimestel on kolme sorti und: pindmist, sügavat ja REM-und. Kahe viimase osakaal peaks kummalgi olema üle 20 protsendi, sellisel juhul ei olegi inimesel tingimata vaja kaheksatunnist uinakut.

Enamiku, üle 60 protsendi uneajast veedab inimene pindmises unes, millest vajutakse süvaunne ja sealt omakorda REM-unne. Õhtul on rohkem süvaund, hommiku poole rohkem unenägude und. Siit ka põhjus, miks näiteks enne eksamit tuleks varakult magama minna: unenägudega REM-une faas saabub umbes poolteist tundi pärast uinumist ning kordub perioodiliselt üha kestvamate episoodidena kuni ärkamiseni.

Lühike, 20minutiline pärastlõunane tukastus ei pruugi olla küll REM-uni, kuid sellest hoolimata parandab tähelepanuvõimet, keskendumist ja tuju ning motoorseid võimeid. Et ärgates veelgi erksam olla, võib juua enne uinumist tassikese kohvi. Kofeiini mõju avaldub 20–30 minuti pärast. Kuid kuni 45 minutit kestev uinak võib ka sisaldada kiirete silmaliigutustega une etappi, mis virgutab loovat mõtlemist ja kiirendab aistingulisi protsesse.

Mednicki juhitud uuringus parandas enne head mälu ja tähelepanu- ja otsustusvõimet nõudvate testide sooritamist magatud REM-uni katsealuste testitulemusi kuni 40 protsendi võrra. Eriti oluline oli hommikupoolse öö aktiivne REM-uni, mis aitas õigesse kohta talletada teabe ning omandatud oskused, säilitada emotsioone.

«REM-uni on tähtis une etapp, sest sel ajal töötleb aju läbi kogu päeva jooksul kogutud informatsiooni ja talletab selle nö. edasiseks kasutamiseks,» ütles  Mednick.

Mednick on ka varem uurinud REM-une mõju ajutegevusele. Nii selgus ühest tema mullu läbiviidud uuringust, et REM-uni stimuleeris ka inimeste loovust.

Tagasi üles