Alkohol põhjustab unetust

Foto: SCANPIX

Umbes 20 protsenti täiskasvanud ameeriklastest kasutab alkoholi nii-öelda unerohuna, kuid uue uuringu järgi võib alkohol küll esialgu uniseks teha, ent häirib tegelikult und ja võib põhjustada koguni unetust.

Missouri ülikooli meditsiinikooli teadlased, kes on uurinud alkoholitarbimise mõju unele üle viie aasta, avaldasid oma uuringu tulemused ajakirjas Alcohol, kirjutab Medical News Today.

Uuringu juhtivautor, Missouri ülikooli meditsiinikooli dotsent ja uurimisjuht Mahesh Thakkar ütles, et levinud arvamuse kohaselt soodustab alkohol und läbi keha tsirkadiaanrütmi ehk päikesevalgusega seotud ööpäevarütmi mõjutamise, ent uuring näitas, et alkohol mõjutab hoopis une homöostaasi. Une homöostaas reguleerib inimese unevajadust vastavalt sellele, kui kaua ta on üleval olnud. Selles regulatsioonis osaleb rakkudes loomulikul teel toodetav adenosiin.

Adenosiini tase väljaspool rakke tõuseb, kui inimene on kaua üleval olnud, ning langeb taas une ajal. Kõrgenenud adenosiini tase blokeerib ärkvelolekut soodustavate rakkude aktiivsuse ajus. Kui adenosiini tase taas langeb, muutuvad rakud uuesti aktiivseks.

See tähendab, et kui inimene läheb magama varasemast varem, võib une homöostaasis tekkinud nihe põhjustada ärkamist keset ööd või väga vara hommikul.

Alkohol soodustab adenosiini tootmist

Teadlased viisid läbi rea eksperimente rottide ja hiirtega, et teada saada, kuidas alkohol mõjutab adenosiini. Nad leidsid, et alkohol suurendab rakuvälist adenosiinitaset, mis omakorda soodustab und, blokeerides ärkvelolekut soodustavate rakkude aktiivsuse.

Uuringu kaasautor dr. Pradeep Sahota märkis, et uuringutulemustele tuginedes on selge, et alkoholi ei tohiks kasutada unerohuna.

«Alkohol häirib und ja seeläbi une kvaliteet halveneb. Lisaks on alkohol diureetik, mis suurendab vajadust minna tualetti ja põhjustab seega varasemat ärkamist,» lisas ta.

Uuringu teises osas uurisid teadlased alkoholi võõrutusnähtude mõju unele. Nad leidsid, et pärast pikemat pummeldamist tuli uni küll ootuspäraselt kiiresti, kuid mõne tunni möödudes sundis tarbitud alkohol vaatlusaluseid ärkama, takistades uuesti uinumist.

Samuti tekkisid alkoholi kadumisel vereringest võõrutusnähud, mis kutsusid esile unetuse. «Alkoholi võõrutuse ajal ilmnes vaatlusalustel suurem ärksus, mis vähendas nii REM-und kui ka mitte-REM-und. See põhjustas unetuselaadseid sümptomeid ning viitas une homöostaasi  häirumisele,» selgitas Thakkar.