Toitumispaanika: mida üldse süüa tohib?

Foto: SCANPIX

Tervislikke eluviise ja toitumist edendavaid treenereid koondav veebikeskkond teadliktreening.com kirjutab lahti, mis on tervislik toitumine ja miks tekitab see nn toidufoobiat. Treenerid leiavad, et ideaalset toitumist jahtida pole mõistlik - oluline on äärmuslikkusest hoiduda.

Kujuta ette, et istud loengus, mille teemaks tervislik toitumine ja selle loengu lektor pöördub kuulajate poole nii: «Öelge üks toiduaine, mis on tervislik.»

Esimene inimene ütleb, et õun on kindlasti tervislik.

Lektor ütleb selle peale, et vale puha. Õunas on palju suhkrut, suhkrutarbimine on seotud rasvumise ja see omakorda paljude haigustega. Lisaks sellele kasvatatakse õunu pestitsiididega, mis on seotud vähi tekke ja paljude muude probleemidega. Õun on tervisele väga kahjulik.

Inimene publikus: «Süüa võib puhtas looduses kasvatatud loomade liha».

Lektor: «Ei tohi. Oled sa juhuslikult kuulnud hiljutisest teadusuuringust, et liha on seotud suurema suremuse riski, vähi ja paljude muude probleemidega. Inimesed, kes söövad liha, surevad varem. Liha on väga halb.»

Järgmine inimene publikus: «Kala on kindlasti väga tervislik. Kala peab sööma».

Lektor: «Täiesti vale. Veekogud on väga reostunud, kalad söövad sisse palju raskemetalle. Eriti hull on, kui organismi satub mereeluka kaudu elavhõbedat. Kala peaks kindlasti vältima, kui tervis sulle oluline on».

Neljas inimene publikus: «Juurvilju tohib ja peab sööma».

Lektor: «Ei! Äsja avalikustati teadusuuring, milles leiti, et need, kes söövad palju kiudaineid, haigestuvad suurema tõenäosusega divertikuloosi kui teised. Juurviljad sisaldavad palju kiudaineid ja on seega väga ohtlikud».

Pidagem hoogu. Loodetavasti mõistab lugeja, et selline toidufoobia, mida eelnevalt kirjeldati, on tervislikust toitumisest väga kaugel.

Esiteks, sööma peab. (Kuigi ka selles julgevad mõned inimesed kahelda – nt n-ö õhktoitujad, kes arvavad, et inimesed saavad energiat päikesest ja mujalt.) Päris ausalt, kui sa ei söö, siis sa lihtsalt sured ära.

Teiseks, kõik toiduained on seotud mingite probleemidega. Iga päev avalikustatakse uusi uurimustöid ühe või teise aine kahjulikkusest või kasulikkusest mingis toiduaines. Kui igat uurimust absoluutse tõena võtta, ei saaks üldse süüa. Ka elada mitte.

Toidufoobia

Toidufoobia ei ole tervislik. Parem on olla veidi vabam ja mõõdukam toituja kui karta, et iga toit tekitab vähki või põhjustab rasvumist. Hea mõte oleks pigem valiv olla ning rakendada toidule kõrgeid standardeid, kuid idealism pole selles küsimuses võimalik. Saastumine, põllumajandus, ettevõtlus, toiduturundus ja mõjurid piiravad seda, kuidas me toituda saame.

Võib ju arvata, et toit on energia ning tervis ja põhimõtteliselt mitte midagi muud. Tegelikult on toit lisaks energiale ja tervisele ka nauding, meelelahutus, suhted, aja veetmine ja õnnelikkus. Tervis on väga oluline, aga need, kes naudivad oma toitu selle asemel, et söömist karta, on üldiselt tervemad.

Mis on tervislik toitumine?

Enamik inimesi valivad seda, mis on tervislik toitumine, täiesti enda subjektiivse tunde järgi. Üks inimene arvab, et kala ei tasu süüa nende raskemetallide riski pärast. See sama inimene aga hindab kasu ja riski suhet tehases kasvatatud sealiha puhul hoopis teistmoodi ja ütleb, et ta usub, et sealiha kasulikud omadused kaaluvad üle need kahjulikud. Aga mille järgi ta seda hindab? Kas kala kasulikud omadused ei võiks samuti kahjulikest olulisemad olla?

Kui sa küsid sajalt inimeselt, mis on tervislik toitumine, saad sa ka sada erinevat vastust. Osad ütleks sulle, et see tähendab, et süüakse vähe maiustusi. Teised ütleksid, et see tähendab süüa rohkem juurvilju ja puuvilju ning vähem liha. Kolmandad ütleksid, et see on tasakaalustatud toitumine (mida iganes see ka tähendaks).

Mis siis on tervislik toitumine?

1. Kontrollib energiatasakaalu.
2. Toitainetihe.
3. Minimeerib toidutalumatuse.
4. Saavutab tervise, kehakoostise ja sooritusvõime eesmärgid.
5. Tulemustele orienteeritud.
6. Jätkusuutlik meile ja planeedile.

Iga punkti üle võib väga pikalt arutleda, sest meil ei ole ühegi jaoks kindlat vastust. On olemas palju erinevaid arvamusi. Näiteks energiatasakaalu kontrollimiseks ei saa arvestada ainult kaloritega – oleneb ka kust need kalorid tulevad.

Osad toiduained on küllastavamad ja kõhtu täitvamad kui teised. Päevade või nädalate lõikes võivad kaloririkkamad toiduained hoopis energiatasakaalu paremini kontrollida. See tähendab, panna inimest kokku vähem kaloreid tarbima.

On olemas toiduained, millega võiks olla konservatiivsem, kuid pole olemas toiduaineid, mis on saatanast

Teatud toiduained on seotud allergiatega rohkem kui teised. See tähendab, et mõned inimesed ei saa neid toiduaineid üldse süüa, sest muidu tekivad terviserikked. See aga ei tähenda automaatselt, et need toiduained on kõigile halvad. Küll aga võiksid ka teised inimesed võib-olla veidi ettevaatlikumad nende tarbimisega olla.

Teatud toiduainete puhul on väga raske toidukogust kontrollida. Näiteks maiustusi süüakse sageli liiga palju. Inimesed saavad aru, et nad söövad ülearu magusat, aga nad ei suuda seda ikkagi mõõdukalt tarbida. Jällegi, see ei tähenda, et neid toiduaineid ei tohiks üldse süüa, aga mõned inimesed võiksid siiski olla nendega eriti ettevaatlikud, kuna neid sageli liiga palju süüakse.

Me tahaks teha nimekirja toiduainetest, mille söömisega võiks vabam olla, ja ka nimekirja toiduainetest, mille söömisega võiks konservatiivsem olla, aga seda on keeruline teha, sest see on väga individuaalne. Iga toiduaine puhul võib teha riski ja kasu analüüsi konkreetsele inimesele.

Tavaliselt on inimestel lihtsam liiga palju süüa puuvilju, teraviljatooteid, toiduõlisid, magusaineid ja raskem üle süüa juurvilju, loomaliha, linnuliha, muna ja kala ja organeid. Aga see ei tähenda, et see on kõigi puhul nii ja see ei tähenda ka, et neid toiduained, mida kiputakse liiga palju tarbima, ei tohiks üldse süüa.

Kokkuvõte

Söömine on lisaks tervisele ja energiale ka nauding, meelelahutus, sõprade või perega aja veetmine ja palju muud. Oluline on olla enda toidu osas valiv nii kvaliteedi kui maitse poolest, kuid ideaalsus pole võimalik. Perfektsuse taga ajamine võib muutuda toidufoobiaks ning see võib mõjuda tervisele hoopis negatiivselt.

Tervislik toitumine kontrollib energiatasakaalu, toitainetihedust, minimeerib toidutalumatuse, saavutab tervise, kehakompositsiooni ja sooritusvõime eesmärgid, on tulemustele orienteeritud ning on jätkusuutlik meile ja meie planeedile.

Osade toiduainete tarbimisel võiks olla konservatiivsem ning teiste puhul veidi vabam, kuid ükski toiduaine pole ilmtingimata saatanast.