/nginx/o/2015/03/20/3889813t1h944b.jpg)
Juba kolmekümnendat aastat järjest peetakse organisatsiooni Meatout eestvedamisel täna, 20. märtsil lihavaba päeva. Aktivistid on mures aina suureneva liha tarbimise pärast.
Üks päev nädalas ilma lihata on normaalne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liha tarbimine alates 1950. aastast on viiekordistunud ning selle massiline tootmine on tänapäeval koondunud tööstusriikidesse, kirjutab Le Monde.
Le Monde’i andmetel sööb tänapäeval näiteks keskmine prantslane 89 kilo liha aastas, mis on kaks korda rohkem kui nende vanavanemad ja kolm korda rohkem kui nende vanavanavanemad.
Aktivistidele ja ka tavainimestele valmistab muret liha aina suurenevad tootmisnumbrid. Kui 2013. aastal toodeti 309 miljonit tonni liha, siis 2050. aastaks ennustatakse selle koguse kasvu 465 miljonile tonnile. Kõige rohkem süüakse linnuliha (sh kana), teisel kohal on sealiha.
Tervise Arengu Instituudi eksperdi Tagli Pitsi sõnul on inimene segatoiduline ja seetõttu tuleks siiski süüa toite kõigist toidugruppidest: teraviljatooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, liha-kala-kana-muna ja lisatavad toidurasvad.
«Toitumine peab olema mitmekesine. See tähendab omakorda seda, et üks lihavaba päev aastas ja võib-olla et isegi nädalas, on igati normaalne, kui kogu söömisega keskmiselt tagatakse kõikide toitainete saamine,» selgitas Pitsi.
Tema sõnul peaks eelistama puhtast tailihast valmistatud toite, rohkem linnuliha ning paaril päeval nädalas kala.
Eestlaste lihatarbimise koguste kohta Tervise Arengu Instituudil hetkel infot ei ole, uus rahvastiku toitumise uuring avaldatakse oktoobris.