Teadlaste sõnul on rasvumises ja paljudes haigustes süüdi eelkõige suhkur ja teised süsivesikud, mitte istuv eluviis.
Kumb on hullem: suhkur või istuv eluviis?
23. aprill 2015, 13:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas The BMJ avaldatud artikli autorid ütlevad, et halba toitumist ei tee kahjutuks ka sportlase tasemel treening, vahendab Web MD.
Nad lisavad, et kui rasvumise esinemissagedus on viimase 30 aasta jooksul tohutult kasvanud, siis füüsilise aktiivsuse osas on samal ajal olnud vähe muutusi.
Artikli autoriteks on Suurbritannia kardioloog dr Aseem Malhotra, Kaplinnas asuva Lõuna-Aafrika sporditeaduste instituudi professor Tim Noakes ning California Davise ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessor dr Stephen Phinney.
Ehkki eksperdid rõhutavad, et füüsiline aktiivsus ei ole peamine, tunnistavad nad, et see vähendab südame-veresoonkonna haiguste, teise tüübi diabeedi, dementsuse ja mõne vähi riski vähemalt 30 protsendi võrra.
Kuid kehv toitumine on teadlaste sõnul suurem risk kui vähene füüsiline aktiivsus, sest see «põhjustab rohkem haigusi kui füüsiline passiivsus, alkohol ja suitsetamine koos.»
Nad väidavad koguni, et kuni 40 protsendil normaalse kehamassiindeksiga inimestest esineb probleeme, mis on tavaliselt seotud rasvumisega – seahulgas kõrget vererõhku, düslipideemiat, mittealkohoolset rasvmaksa ja südame-veresoonkonna haigusi.
Teadlaste sõnul tuleks rohkem tähelepanu pöörata rämpstoidutööstuse suhtekorralduse põhjustatud kahjudele. Nad toovad näiteks, et Coca-Cola kulutas 2013. aastal reklaami peale 3,3 miljardit USA dollarit, väites, et kõik kalorid on energiana olulised, üritades seostada oma tooteid spordiga ning viidates sellele, et suhkrurikkaid jooke võib tarbida, kui samal ajal tehakse ka trenni.
Teadlaste sõnul on see aga äärmiselt eksitav ja vale info. «Oluline on see, kust me oma kalorid saame. Suhkrust saadud kalorid soodustavad rasva ladestumist ja nälja teket.»
Autorid süüdistavad toidutööstust ka sellise avaliku arvamuse tekitamises, mille kohaselt on rasvumises täielikult süüdi vaid inimeste füüsiline passiivsus. Nad võrdlevad toidutööstuse suhtekorralduse masinavärki tubakatööstuse omaga.