Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kartul ja viiner ehk mida Eestis tegelikult süüakse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Täiskasvanute kehamassiindeks
Täiskasvanute kehamassiindeks Foto: Alari Paluots

Mullu tehtud suurest toitumisuuringust selgus, et Eesti väärib endiselt kartulivabariigi tiitlit, sest seda söövad prae kõrvale kõik. Kuigi viiner on juba ammu ametlikult n-ö põlu all, pole see väikelaste taldrikult kuhugi kadunud.

«Väikelapsed on meil normaalkaalus, aga kooliikka jõudes kasvab oluliselt ülekaaluliste ja rasvunute osakaal, seda just poiste hulgas,» rääkis Tervise Arengu Instituudi analüütik Keiu Nelis. Ka täiskasvanute seas on ülekaalulisus suurem probleem meeste seas.

Palju räägitud soovitusega süüa päevas viis portsu puu- ja köögivilju on kõige enam kursis tüdrukud ja noored naised, seevastu vanahärrade arvates piisab täiesti, kui süüa neid paar korda nädalas mõni portsjon. Üllatuslikult selgus aga, et Eesti väikelapsed söövad sageli viinerit, kuigi lasteasutustel ei lubata seda tihti anda. «Viinerit on väga mugav pakkuda ja me ei tea praegu, kui suures koguses lapsed neid söövad, sest neid andmeid pole me veel analüüsinud,» selgitas Nelis.

Tagasi üles