Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2016/02/02/4997749t1h9c2b.jpg)
Siseterviserada järgib lihtsat loogikat: see on ringikujuline, et igaüks saaks endale sobivas kohas rajale astuda ning kõndida läbi just sellises tempos, nagu talle endale sobib ja meeldib.
«See on seesama – sitting is the new smoking (istumine on uus suitsetamise vorm – ingl k): tervisele mõtlev inimene peaks aeg-ajalt püsti tõusma, võimlema ja liigutama,» rääkis siseterviseradade projektijuht Alo Lõoke, miks SA Eesti Terviserajad asus mullu kevadel siseterviseradasid propageerima.
Kontoriinimesele oleks täiesti piisav, kui ta kord tunni või kahe jooksul 500-meetrise siseterviseraja tavalises kõnnitempos läbi teeks. «Kui siseraja kasutaja läbiks selle pool kilomeetrit vähemalt viis korda, saab ta oma sammud päeva jooksul täis. Siis tegelikult ongi tal kõik hästi: süda on korras ja enesetunne hea,» märkis ta.
Lõokese sõnul välistab siseterviserada ka igasugused ilmaga seotud vabandused, kas või «ma ei saa sporti teha, sest väljas on halb ilm». «Istuv eluviis – see tapab,» märkis siseterviseradade eestvedaja.
Väga palju selliseid radu Eestis ei ole. Peale riigi pikima siseterviseraja Swedbankis leiab veel 500-meetrise terviseraja rahvusooperist Estonia ning suunavate sõnumitega raja pealinnast Eesti Energia Lelle tänava kontorist.
«Neil ei ole see otseselt mõõdetud, rada lihtsalt motiveerib inimesi rohkem kõndima ja lifti asemel treppe kasutama,» sõnas Lõoke viimase kohta. Tema sõnul kasutatakse Eesti Energia kontori rada tihedamalt siis, kui kogu maja hakkab valmistuma Narva Energiajooksuks.
Eelmise kuu lõpus avati Narva Kutseõppekeskuses 400 meetri pikkune Narva meistrite terviserada. Arutelud siseterviseradade loomise üle käivad veel näiteks ka Tallinnas Ülemiste City ja Telliskivi loomelinnakuga, kus asub samuti ohtralt kontoriruume.
«Radade äärde sobivad hästi ka koosolekute pukklauad, kus saaks teha viieminutilisi välkkoosolekuid,» kirjeldas Lõoke ja lisas, et rajal peetavate kiirkoosolekute lahendus töötas hästi näiteks Estonias. Sealset 500-meetrist ringi kasutatakse tihedamalt Pilatese ja jõusaali trennide eel või järel, ent ka lõunapauside ajal.
«Kui Swedbankis läbida rada teistpidi, siis on see palju raskem. Estonias on samamoodi: raskusastet saab muuta sellega, et vastupidi käia,» tõi Lõoke esile veel ühe aspekti. Tavaliselt on siseterviserajad tehtud ringina, st algus- ja lõpp-punkt on ühes kohas. «Põhimõtteliselt saad igas kohas rajale astuda ja loogika ongi see, et tee ei ristuks ega tekiks mingisugust segadust.»
Tulevikuvisioonina näeb Lõoke, et peale kontorihoonete jõuavad siseterviserajad ka haiglatesse ja koolidesse. «Taastumiseks on vajalik ju kerge liikumine,» lausus projektijuht.
Lõokese kinnitusel võib patsiendile palju rõõmu valmistada, kui ta saab juba haiglaseinte vahel liikuma hakata. Koolides saab siseterviseradadena ära kasutada hoonete treppe ja koridoride. «Koolides saab teha haridusinnovatsiooni: terviseradade seintel saab sisse tuua õppetöö eri teemasid,» märkis projektijuht.