Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Miks peaks banaanikoored ära sööma? (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heilika Leinus
Copy
Banaanikoorte söömine ei oleks kasulik mitte üksnes ahvidele, vaid ka inimestele.
Banaanikoorte söömine ei oleks kasulik mitte üksnes ahvidele, vaid ka inimestele. Foto: Antony Dickson / AFP / Scanpix

Kuigi paljud inimesed peavad banaanikoori rämpsuks, mille võiks esimesel võimalusel prügiämbrisse toimetada, oleks need kasulik hoopis ära süüa.

Seda, et banaanikoored on kasulikud on märganud ka näiteks India elanikud, kes on juba aastakümneid banaanikoori söönud, kirjutab Business Insider. Banaanid sisaldavad palju vajalikke toitaineid. Keskmise suurusega banaan sisaldab näiteks ligikaudu 12 protsenti päevas vajalikest kiudainetest, mis on kasulikud seedimisele ja aitavad vähendada suhruhaiguse riski.

Seal leidub ka 17 protsenti päevas vajalikust C-vitamiinist, 20 protsenti B6-vitamiinist, 12 protsenti kaaliumist ja kaheksa protsenti magneesiumist. C-vitamiin on oluline immuunsüsteemile, kasvamiseks ja arenemiseks. B6-vitamiin aitab kehal toitu energiaks muuta ning kaaliumit on tarvis rakkude, kudede ja organine arenguks. Magneesium on oluline energia tootmisel ning glükoositaseme ja vererõhu reguleerimisel.

See, kes sööb ära ka banaanikoore, saab samu toitaineid veelgi rohkem. Banaanikoores on palju B6- ja B12-vitamiini, magneesiumit ja kaaliumit. Seal on ka kiudaineid ja valke. Pealegi on koore ärasöömine kasulik keskkonnale, sest nii ei tekki asjatult jäätmeid.

Samas, kui banaani sisu on pehme ja magus, on tema koor paks, kiuline ja pisut mõru. Koore söömiseks võiks selle näiteks smuuti sisse segada. Seda võib ka ligikaudu kümme minutit praadida, küpsetada või keeta. Kuumus muudab koore pehmemaks ja selle närimise ja seedimise lihtsamaks. Koor muutub ka õhemaks ja magusamaks siis, kui lasta banaanidel küpsemaks muutuda. Seda põhjustab looduslik taimehormoon etüleen, mida puuviljad eritavad küpsemisel.

Etüleen reageerib banaanikoores leiduvate kiudainete ja suhkruga ning muudab keerulised suhkrud lihtsateks suhkruteks nagu näiteks glükoos ja fruktoos. Lisaks lagundab etüleen ka kiudainet pektiini, mis muudab banaanikoore jäigaks. Seetõttu muutvad vanemad banaanid üha pehmemaks. Samal ajal lagundavad teised hormoonid koores värvipigmente, mis teevad selle roheliseks. Tulemuseks on banaanikoore muutumine kollaseks ja hiljem pruuniks.

See, kellele banaanikoorte söömine siiski ahvatlev ei tundu, võiks neid kasutada mõnel muul kasulikul viisil. Näiteks võiks neid ämbritäies vees paar päeva leotada ja veega seejärel taimi kasta, sest banaanikoortest saadud toitained teevad taimed tugevamaks. Teha võiks ka banaaniäädikat, mida sobib lisada saltitele ja juurviljadele. Mahlasem ja pehmem saab ka liha, mida on pannil banaanikoore peal küpsetatud.  

Ükskõik, mis eesmärgil banaanikoori kasutada, üks on siiski kindel – enne seda tuleb need korralikult ära pesta, sest paraku töödeldakse banaane sageli mitmete kahjulike kemikaalidega.

Muide, banaan oli 2013. aastal ameeriklaste lemmikpuuvili. Siis sõid ameeriklased aasta jooksul peaaegu 5,2 kilogrammi banaane ehk 38 banaani inimese kohta. Terves USAs söödi kokku ligikaudu 12 miljardit banaani. Kuna enamik ameeriklasi viskas banaanikoored ära, siis tekkis nii ka palju jäätmeid, millest suur osa jõudis prügilatesse, kuid osa kasutati ka väetisena ja kompostina ning vee puhastamiseks.

Tagasi üles