Füsioterapeudina töötava Krete Ledise sõnul aitab valuvaigistite igapäevast tarbimist vähendada näiteks lõdvestus- ja venitusharjutused, kinesioteipimine ja mõõdukas liikumine.
Füsioterapeut: valuvaigisteid saab asendada liikumisega
Ledise sõnul on liikumis- või tegevusvõime piiratus tihtilugu tingitud traumast või vigastusest, kuid ka kaasasündinud või elu jooksul välja kujunenud haigusest, valust või vananemisest, kirjutab Lääne Elu.
Palju on pöördujaid, kelle vaevused tingitud püsivast ja pikaajalisest ülekoormusest, sundasenditest ja -liigutustest töökohal. «Mul on praegu patsient 31-aastane kena noor naine, kellel peaksid olema käsil elu parimad aastad, tema aga võitleb tugevate ja pidevate kaela-, selja- ja peavaludega,» tõi ta näite. Eespool mainitud patsiendil on istuv töö ja vahel pole aega tööpäeva jooksul püstigi tõusta.
Füsioteraapias pole aega ette antud, millal kõik korda saab. Lihaserebendist tulenev liikuvuse piiratus paraneb ravijuhise järgimisel paari kuuga, rasked ja tõsised traumad ja neist taastumine võtab palju enam aega.
Füsioterapeut on tema sõnul suunaja ja soovituste, juhiste andja. Samuti õpetab ta kasutama abivahendeid ning nõustab peale patsiendi ka perekonda või abistajat. Püsiva tulemuse saavutamiseks peab inimene olema motiveeritud ja aktiivselt tegutsema. «Ravimid on mõningail juhtudel omal kohal, kuid valuvaigistite igapäevast tarbimist vähendavad näiteks lõdvestus- ja venitusharjutused, kinesioteipimine ja mõõdukas liikumine,» ütles Ledis.
Kõike pole võimalik vältida, küll aga annab enda heaks palju teha. Tuleb vaid tahta ja tegutseda.
Pikemalt loe füsioterapeudi soovitusi Lääne Elust.