Kas depressiooni taga on geenid või keskkond?

Depressioonil ei pruugi näiliselt põhjust olla. Foto: Becker & Bredel/picture-alliance/Becker & Bred/Scanpix

Ehkki depressioon on ligi pooles ulatuses geneetilise taustaga, sõltub suuresti kasvu- ja elukeskkonnast, mil määral see kogu elutegevust mõjutada võiv raske haigus avaldub.

Tervise arengu instituudi teadur psühholoogiadoktor Kelli Lehto kaitses aasta tagasi Tartu ülikoolis doktoritöö, kus uuris isiksuse omadustegeneetikat, kirjutab Terviseuudised. Isiksuseomadusi on võimalik mõõta juba väga varases eas ja need on läbi elu üsna stabiilsed.

«Kuna on teada, et mõned isiksuse omadused on väga tugevad psüühikahäirete riskifaktorid, on põhjust arvata, et samad geenivariandid, mis on depressiooniga seotud, võivad ka isiksuseomaduste taga olla,» rääkis Lehto.

Kaksikute uuringute põhjal on teada, et geneetiline komponent on depressiooni puhul umbes 50 protsenti. Samas on teadlase sõnul keskkonnal selle avaldumisele tugev mõju. Seda, kuidas keskkond depressiooni kujunemist mõjutab, näitavad hästi ühemunaraku kaksikutega tehtud uuringud, sest neil on täpselt ühesugused geenid. Eriti palju teavet saab neid kaksikuid uurides, kes on pisikesest peale erinevates keskkondades elanud.

Lehto sõnul on teadlastel depressiooni põhjustavaid geene siiani keeruline leida. Neid «jahtides» on lähtutud näiteks sellest, kuidas antidepressandid aju mõjutavad. Teada on ka, et depressiooni kujunemisel mängivad olulist rolli mitmed virgatsained, nagu näiteks serotoniin ja dopamiin. Nii on hakatud uurima vastavaid süsteeme kodeerivaid geene. «Selle tulemusena on tekkinud mõned kandidaatgeenid, mida on seostatud suurema depressiooni riskiga ja teatud isiksuseomadustega  – neil inimestel on näiteks kõrgem neurootilisuse tase,» rääkis Lehto.

Lapseeas on inimese närvisüsteem alles välja kujunemas ja arvatakse, et kui sel ajal toimub mõni traumaatiline sündmus, võib see terveks eluks muuta inimese närvisüsteemi tundlikumaks igat laadi elusündmuste suhtes. See aga võib viia vaimse tervise probleemide tekkeni täiskasvanueas. Viimasel ajal on aga Lehto sõnul hakatud uurima ka positiivse keskkonna mõju depressiooni avaldumisele. «Kui on olnud hea lapsepõlv, toetav pere, kõik on hästi olnud, siis on näha, et paljude geenivariantide puhul on selle n-ö riskivariandiga inimestel depressiooni tekke tõenäosus palju madalam võrreldes tavalise geenivariantidega inimestega,» ütles ta.

Tänapäeval otsitakse depressiooni põhjustavaid geene näiteks genotüpiseerimise abil, mis võimaldab üle vaadata suure osa geene ja omavahel võrrelda paljusid inimesi. Seni ei ole aga need uuringud veel kuigi suuri tulemusi andnud. Kui mõne vähivormi puhul on mitmed konkreetsed geneetilised riskfaktorid teada, oleme depressiooni puhul sellest veel kaugel.

Depressioon on haigusena väga kompleksne ja mõjutab nii inimese käitumist, meeleolu, mälu, keskendumisvõimet, söögiisu, unevajadust ja palju muud. Lehto hinnangul on depressiooni põdevad inimesed väga erinevad ja nende sümptomid võivad samuti erinevad olla. Näiteks võib ühel inimesel haiguse tõttu söögiisu tõusta, teisel aga sootuks kaduda. Oluline on siiski teada, et depressioon kipubküll elu jooksul korduma, kuid see on ennetatav ja ravitav haigus «Et vähendada haigusperioodide kordumise tõenäosust, nende raskust, on ravi väga oluline,» ütles Lehto.

Mõnikord võivad depressiooni vastu aidata lihtsad asjad, nagu näiteks õigel ajal magama minemine, sest aju vajab taastumiseks puhkust. Tähtis on ka regulaarselt liikuda. See pole psühholoogi sõnul oluline mitte ainult üldise tervise seisukohast, vaid konkreetselt ka aju jaoks: sport muudab ajukeemiat, aitab arendada närvirakkude vahelisi ühendusi, luua isegi uusi närvirakke.

Lehto rõhutas, et psüühikahäirete pidamine tabuteemadeks ja inimese enda süüdistamine, väites, et see kõik on «mõtlemises kinni» ei ole õige. «Depressiooni põdev inimene võib ratsionaalselt hästi aru saada, et see on nii-öelda täielik jama, mida ta tunneb, sel pole mingit otsest põhjust, aga ta ei saa midagi teha – ajukeemia on paigast ära ja tekivad erinevad ebameeldivad sümptomid,» rääkis psühholoog.

Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.