Kui palju kaloreid tohib süüa kaalulangetaja?

Croissant'id on isuäratavad, kuid annavad vähe toitaineid. Foto: Joel saget/AFP/Scanpix

Kaloreid võime leida äppidest, toidutabelitest ja mõnel pool koguni hinnasiltidelt ja restoranimenüüst, kuid üksnes kalorite lugemisest tervislikuks toitumiseks ei piisa.

Selleks, et kaalu säilitada, peame söögiga saama sama palju energiat, kui igapäevaselt kulutame, kirjutab news.com.au. Keskmiselt kulutavad täiskasvanud ligikaudu 2000 kilokalorit. Seda maagilist numbrit kasutatakse hea kaalu säilitamise mõõdupuuna ka poes müüdava valmistoidu siltidel ja kiirtoidumenüüdes.

Tegelikult on 2000 kilokalorit aga keskmine näitaja. See, kui palju kaloreid inimene tegelikult vajab, sõltub tema vanusest, soost, pikkusest, kehakaalust, viimasel ajal toimunud kaalumuutustest ja füüsilisest aktiivsusest.

Arvestada tuleb ka sellega, et kõik toidud ei ole omavahel võrdsed. Mõned on toitaineterikkamad ja seega ka tervislikumad. Erinevad toidud tekitavad ka täiskõhutunde  erineva kiirusega ja keha reageerib neile erinevalt.

Seetõttu tuleks rohkem tähelepanu pöörata kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Näiteks saame ühest croissant'ist kõigest kaks grammi kiudaineid, samas kui kokku samas koguses söödud kombinatsioon müslist, röstsaiast ja puuviljadest sisaldab neid keskmiselt 13 grammi. Pealegi võtab inimene viimatinimetatud toitude toimel ka palju vähem juurde, sest soolebakterid kasutavad neid ka ise energia saamiseks. Lisaks tekkib neid süües täiskõhu tunne kiiremini.

Saiakesed ja moos on ka kõrgema glükeemilise indeksiga, mis tähendab, et need tõstavad kiiresti veresuhkru taset. See tõstab insuliini taset ja mõjub kahjulikult seedimisele. Kõrge insuliini tase paneb kõhukese kasvama ning tõstab põletikuriski ja kahjuliku kolesterooli taset.

Sarnased lood on rasvadega. Uuringud on näidanud, et üsna kasulik on süüa pähkleid. 20 protsenti pähklites leiduvatest rasvadest ei imendu kehas. See jääb kinni rakkudesse, mistõttu rasv väljub kehast seal ladestumata.

Väga olulised on ka valgud, mis soodustavad täiskõhutunnet tekitavate hormoonide tootmist kehas. Näiteks müslieines on tavaliselt kaks korda rohkem valke kui saiakeses ja kohvis.

See ei tähenda siiski, et kalorite lugemine on iganenud tava, millest kellelegi kasu ei ole. See annab harjumuse oma toitumist teadlikult jälgida ja osale inimestele on just seda toitumisharjumuste muutmiseks tarvis. Pealegi on sageli lihtsam kalorid välja arvutada, kui mõista seda, kuidas iga toit meie keha mõjutab. Tähele tuleb aga panna seda, et toit ei ole mitte üksnes kalorite kogum, sest kalorid ei ütle midagi selle kohta, kui toitaineterikas või tervislik toit on.