Tallinna lastehaigla endokrinoloog Ülle Einberg rõhutab, et ülekaalulise lapse ravimisel on oluline meeskonnatöö arsti, pere ja kooli vahel. Üks nõrk lüli selles ahelas võib ravile saatuslikuks saada.
Arst: üks nõrk lüli ülekaalulise lapse ravis võib saatuslikuks saada
Kogu maailmas on ülekaalus lapsi 10 protsenti ja neljandik neist on rasvunud, vahendab portaal Terviseuudised. Kõige rohkem on ülekaalulisi lapsi Ameerikas, teisel kohal on Euroopa.
Haigekassa andmetest nähtub, et Eestis on 160 000 kooliealist last, kelle hulka on viimase viie aastaga lisandunud enam kui 6000 ülekaalulist. Seega on pea igal aastal ülekaaluliste koolilaste arv kasvanud ühe protsendi jagu ja praegu on umbes iga kümnes kooliealine ülekaaluline. Seejuures on neid Tallinnas ja Harjumaal rohkem kui mujal Eestis.
Ülekaalus lastel on sageli kõrgenenud vererõhk ja tekib uneapnoe. Samuti esineb ortopeedilisi haigusi ja maksa healoomulist rasvumist. Rasvunud lapsed on tihti kimpus psühholoogiliste probleemidega, kujuneda võib isegi depressioon.
WHO andmetel on laste ülekaalu taga peamiselt muutused igapäevases toitumises. Sagenenud on energiarikaste toitude tarbimine, kiudainete osakaal toidus on väike, aga küllastunud rasvu leidub menüüs rohkesti. Ahvatlusi pakub pidev toidu olemasolu kodudes ja eluviis on väheaktiivne.
Lapsed söövad vajaminevast toidukogusest kaks korda rohkem küllastunud rasva, soola ja suhkrut. 40 protsenti poistest ja 60 tüdrukutest on passiivsed ega tee sporti vähemalt tund aega päevas, mis on lastele soovituslik.
Doktor Einberg ütles, et ülekaalulise lapse aitamiseks üksinda suurt midagi ära teha ei saa ning paraku on ka arsti või õe 15–20-minutline vastuvõtt liiga lühike. «Tulemuse saamiseks on vaja tugevat tiimitööd ja probleemi peavad mõistma kõik: arst, treener, pereõde, psühholoog, õpetajad ja sotsiaaltöötaja,» rõhutas ta.
Kui ülekaaluline laps jõuab perearsti vastuvõtule, tuleks Einbergi sõnul esmalt mõõta tema pikkust, kaalu ja vööümbermõõtu. Kui tegemist on selgelt alimentaarse probleemiga, tuleb alustada toitumise reguleerimist.
Einberg soovitas võtta ette laste toidupüramiidi ja seda lapsele selgitada. Püramiidist nähtub, et päevases toidusedelis peaks valke olema 15 protsenti, rasvu 30–35 ja süsivesikuid 50–55 protsenti. «Tihti ei seisne probleem liiga sagedases söömises, vaid selles, et hommikusöök jäetakse ära,» lisas arst.
Oluline on ka füüsiline aktiivsus. Einberg märkis, et laps peaks valima spordiala, mis talle endale meeldib. Spetsialistid soovitavad ujumist, kuna see koormab liigeseid vähe, kuid haarab paljusid lihasgruppe. Vähemalt 60 minutit päevas peaks füüsilist koormust saama kõik, ka normaalkaalus lapsed.