Eestist on kadunud kaks maailmas levinud haigust

Leetrite ja punetiste vastu saab vaktsineerimisega.

FOTO: Owen Humphreys/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Märtsis kuulutas maailma terviseorganisatsioon leetrite ja punetiste endeemilise leviku Eestis lõppenuks, sest need haigused on Eestist  kõrvaldatud.

Üksikuid haigusjuhte ikka veel  registreeritakse, aga valdavalt on tegu reisidelt kaasa toodud haigusjuhtudega, teatas terviseamet.

«Riigisisesest levikut on aidanud ära hoida hea vaktsineerituse tase. 2015. aasta lõpu seisuga oli näiteks eelpoolnimetatud haiguste vastu vaktsineeritud Eestis 95,5 protsenti kõikidest 1–14-aastastest lastest. Seega kuuluvad maailma terviseorganisatsiooni tunnustus ja tänu ennekõike ja suuremalt osalt just lastevanematele, kes oma hooliva suhtumisega on aidanud seljatada kunagised möödapääsmatud nakkushaigused,» sõnas Aro.

Alanud vaktsineerimisnädalal soovibki terviseamet tunnustada inimesi, kes hoolivad iseenda ja oma lähedaste tervisest, väärtustavad tervena elatud aastaid ning on teinud kõik selleks, et hoida ära haigestumisi vaktsiiniga välditavatesse nakkustesse. «Tunneme siirast heameelt inimeste üle, kes mõistavad, et tervislik eluviis on enamat kui  ainult tervislik toit ja liikumine. Tervislik eluviis hõlmab kõiki meetmeid, mis aitavad vältida haigestumisi ja üheks kindlaks viisiks on vaieldamatult vaktsineerimine,» ütles terviseameti peadirektor Tiiu Aro.

Leetrid pole kaugeltki ainus edulugu meie vaktsineerimiste ajaloos. Kunagi peredes palju hirmu ja muret põhjustanud lastehalvatus suudeti kiiresti kontrolli alla saada ainult tänu vaktsineerimisele. Enne vaktsineerimisega alustamist 1958.  aastal haigestus meil lastehalvatusse aastas kuni 1000 inimest. Viimased haigusjuhud aga registreeriti Eestis 1961. aastal.

Värskemaks näideteks Eesti eduloos võib kindlasti pidada rasket maksapõletikku põhjustava B-viirushepatiidi vastase vaktsineerimise lisandumist riiklikku immuniseerimiskavasse 1999. aastast. Enne vaktsineerimisega alustamist haigestus aastas sadu inimesi, kellest enamik olid lapsed ja noored täiskasvanud. 2015. aastal registreeriti Eestis kuus ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist üks oli 18-aastane nooruk. Laste seas pole ühtegi haigusjuhtu registreeritud alates aastast 2010.

Tänase seisuga vaktsineeritakse lapsi riikliku immuniseerimiskava alusel 11 nakkushaiguse vastu, nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, punetised, leetrid, mumps, poliomüeliit ja b-tüübi hemofiilusnakkus.  Täiskasvanutele on ette nähtud korduvvaktsineerimine iga kümne aasta järel difteeria ja teetanuse vastu. Immuniseerimiskava alusel tehtavad vaktsineerimised on nii lastele kui ka täiskasvanutele tasuta.

«Seni kuni neid haigusi maailmas esineb, peame ennetustööd jätkama ja oma lapsi välditavate ohtude eest kaitsma. Kuigi juba täna on vaktsineerimisega hõlmatus Eestis väga hea, on meil arenguruumi, et seis muuta veel paremaks,» märkis Aro.

Maailma terviseorganisatsiooni algatusel sündinud Euroopa vaktsineerimisnädalat tähistatakse 11. korda. Seekordse nädala põhiteemaks on punetiste ja leetrite kõrvaldamine Euroopas.