Värske uuring: koolipingist otse trenni joosta ei tasu

Kehaline kasvatus. Foto: Anders Wiklund/TT NYHETSBYR/Scanpix

Hollandi teadlaste uuringust selgub, et parim aeg trennis käimiseks on neli tundi pärast õppimist, sest siis aitab sport õpitut meelde jätta.

Radboudi ülikooli kliinikumi teadlased Eelco V. van Dongen ja Guillén Fernández uurisid koos kolleegidega, kuidas mõjutab trenn õpitu meeldejätmist ja avastasid, et eriti kasulik on sporti teha pärast faktide õppimist, kirjutab ajakiri Current Biology. Selgus ka, et otse koolipingist trenni joosta ei ole mõistlik.

Uuringus osales 72 inimest, kellele anti 40 minutit, et meelde jätta 90 pildi asukoht ja nende vahelised seosed. Katsealused jagati kolme rühma, mis koosnesid kõik erinevatesse vanuserühmadesse kuuluvatest meestest ja naistest. Esimesel rühmal paluti trenni teha kohe õppimise järel, teisel rühmal neli tundi pärast seda ja kolmandal üldse mitte sporti teha.

Katse esimene osa kestis kokku neli tundi. Esimesse rühma kuulunud osalejad tegid kõigepealt trenni, ootasid siis kolm tundi ja läksid seejärel teadmisi kontrollima. Teise rühma katsealused läksid pärast õppimist kohe testi tegema, siis lõõgastuma ja seejärel uuesti testi tegema. Kolmas rühm tegi testi ära, puhkas ja läks seejärel neli tundi pärast õppimist trenni. Selleks, et katse tulemusi ei mõjutaks selle tegemise kellaaeg, alustas pool osalejatest katsega kell üheksa hommikul ja pool kell 12 lõuna ajal.

Trenni teinud rühmad sõitsid 35 minutit trenažöörjalgratastel. Tegemist oli intervalltreeninguga, mille koormus oli nii suur, et südame löögisagedus ei ületanud 80 protsenti maksimaalsest, tervisele ohutust löögisagedusest.

48 tundi pärast katse esimest osa tulid osalejad kontrollima, kui palju neil selleks ajaks õpitust meeles on. Testi tegemise ajal uuriti nende aju magnetresonantstomograafiga (MRTga). Selgus, et need, kes tegid trenni neli tundi pärast õppimist, oli kahe päeva pärast õpitust kõige rohkem meeles.

MRT-uuring näitas erinevusi katsealuste aju hipokampustes. See ajukoore osa, mida inimestel ja teistel  imetajatel on kokku kaks – mõlemal pool üks – on seotud teabe salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Kolmandasse rühma kuulunud osalejate hipokampus oli testi tegemise ajal kõige aktiivsem.

Selgitamist vajavad veel põhjus, miks on vaja trenni täpselt ajastada, ja täpne aeg, mis õppimise ja trenni vahele jääma peaks. Sellegipoolest võib uuringust kasu olla nii laste koolipäeva plaanimisel kui ka mäluga seotud haiguste ravimisel.