/nginx/o/2016/08/22/5746635t1h0e01.jpg)
Kaasaegsete ajukuva meetoditega keha sisemiste kellade tiksumist uurinud teadlased nendivad, et unevõlg ei mõjuta erinevaid ajupiirkondi sugugi mitte võrdselt.
Mida toob kaasa unevõlg?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inimeste sooritusvõime on seotud unevõlaga ükskõik millisel päeva või öö hetkel ning see järgib teatud rütmi,» kirjutab ERR Novaator.
Nad peavad sellega arvestama, seda nii juhul kui nad on puhkusele sõites 20 tundi järjest autoroolis kui ka lihtsalt vahetustega tööd tehes,» sõnas uurimuse juhtivautor ja Liege'i ülikooli teadur Pierre Maquet.
Näiteks kaks päeva järjest üleval olles on esimesel 16 tunnil inimeste sooritus erinevaid vaimset pingutust nõudvates ülesannetes võrdlemisi samasugune. Bioloogilise öö saabudes, mida saadab nn unehormooni melatoniini tõus, hakkab see aga järsult langema, madalpunkt saabub järgmisel hommikul kella 6—8 paiku hommikul.
Loe pikemalt ERR Novaatorist.