Suur osa lastega toimuvatest õnnetustest juhtub poistega

Kui vanemad valvsuse kaotavad, võib laps endale kergesti kuuma joogi kaela tõmmata. Foto: Panther Media/Scanpix

Eesti kindlustusettevõtete hinnangul juhtub suurem osa lastega toimuvatest õnnetustest poistega. Selleks, et õnnetusi vähem oleks, võiksid vanemad püüda end laste tasandile viia ja värskete koolijütsidega koolitee enne kooli mitu korda läbi käia.

Seesam kindlustuse hinnangul juhtub 70 protsenti lastega toimuvatest õnnetustest poistega. If kindlustus ekspertide hinnangul juhtub poistega kaks korda rohkem õnnetusi kui tüdrukutega. If kindlustuse kommunikatsioonijuhi Rain Porssi sõnul on poisid aktiivsemad ja riskialtimad. «Poistel on ikka aktiivsema loomuga mängud ja tegemised, mis toovad ka rohkem õnnetusi kaasa,» kommenteeris Porss. «Poisid jäävad ikka poisteks.»

Õnnetustesse võivad lapsed sattuda ka siis, kui linn täitub taas autodega ja liikluses tuleb üksi hakkama saada värsketel koolijütsidel. «Kooli algus on lastele uue olukorraga harjumise aeg,» selgitas Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. «Puhkus on läbi saanud nii lastel kui vanematel, aeglane elurütm muutub kiiremaks ning tähelepanu hajub.» Selleks, et lapsed saaksid uue eluga harjuda, soovitab Gilden vanematel lastega koolitee läbi jalutada terve koolile eelneva nädala vältel, samal ajal liiklusreegleid selgitades ja võimalikele ohtudele tähelepanu osutades. «Lastele tuleb õpetada silmside otsimist juhiga, et veenduda, kas juht ikka märkas väikest liiklejat,» õpetas ta ja soovitas liiklusreegleid ka läbi mängude tutvustada.

Kui Seesam kindlustuse eksperdid toovad välja, et sügisel kasvab lastega toimuvate õnnetuste arv nii kehalise kasvatuse tundides kui ka erinevates trennides, siis Porssi sõnul sügisel lastega toimuvate õnnetuste arv hoopis väheneb märgatavalt. «Õnnetused lastega sagenevad alates aprillis, ja praktiliselt kuni suve lõpuni ja kooli alguseni on neid rohkem. Koolis ning treeningutel ja huviringides ei juhtu nii palju õnnetusi kui kevadel ja suvel õues mängides. Siinkohal tuleb kiita koolide personali ja treenereid,» rääkis Porss.

«Õnneks ei seo statistika liikluses juhtuvaid õnnetusi ja 1. septembrit, hoolimata tavapärase elurütmi juurde naasmisest ja liikluse hoogustumisest,» tõdes ka Seesami turundusspetsialist Liljan Männiste. Seesam kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Ly Jõhviku sõnul juhtuvad õnnetused siiski sageli sporti tehes ja mänguväljakutel. Nii võib laps näiteks kergliiklusteel rattaga teelt välja sõita või kiigelt, karussellilt või batuudilt kukkuda. Palju juhtub ka olmetraumasid, nagu näiteks kukkumised ja libastumised koolis, tänaval, kodus ja lasteaias.

Hiljutistest juhtumitest on Jõhvikul meeles õnnetus, mis juhtus hoovis rulaga sõitnud üheksa-aastase poisiga. Laps oli kõhuli rulal, lükkas kätega hoogu ja sõitis hoovis liikuva sõiduauto alla. Auto sõitis üle lapse alaselja. «Õnneks oli selg tugev või auto kerge, tõsisemat vigastust ei tekkinud,» rääkis Jõhvik.

Paljud lastega toimuvad õnnetused on aga sootuks nukrama lõpuga. Näiteks purunesid ühel lapsel rattaga kukkumisel esihambad, endale kiirkeetja koos keeva veega laualt kaela tõmmanud viieaastane laps sai tõsiseid käe ja rindkere põletusi ja 12-aastane tüdruk vigastas võimlemistunnis puusaliigest nii, et tekkis püsiv puue.

«Sportimishooaeg on alanud ning sellega kaasnevad ka õnnetused. Lapsed on impulsiivsed tegutsejad ja tegijatel ka alati juhtub. Lisaks on trenn ju koht, kus saab end välja elada. Kes ikka mõtleb jalgpalli mängides käeluu murdmisele või tantsuringis põlvevigastusele. Olgu selleks siis võistlustants, jalgpall või ratsutamine,» lisas Gilden. Talle meenus lugu poisist, kes üle aia lennanud pallile mängleva kergusega järele ronis, mõtlemata, mida terav aed tema jalaga teha võib. Õnnetus lõppes lugematu arvu õmbluste ja suure šokiga. «Vanemad peavad püüdma end ka lapse tasandile viia, jälgides liiklust nende kõrguselt, võimalikke ohte maja ümbruses, nagu see terav metallaed, mis oleks võinud väikese poisi jaoks palju hullemini lõppeda,» juhtis Gilden tähelepanu.