Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Ohtlik trend: Eesti lapsed liiguvad liiga vähe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heilika Leinus
Copy
Üha enam Eesti lapsi eelistab õues liikumise asemel aega veeta toas arvuti, nutiseadme või televiisori seltsis.
Üha enam Eesti lapsi eelistab õues liikumise asemel aega veeta toas arvuti, nutiseadme või televiisori seltsis. Foto: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard/Scanpix

Hiljuti võrreldi rahvusvahelises uuringus 50 riigi laste füüsilist võimekust ning Eesti laste tulemused olid paremate seas, kuid Eesti teadlaste hinnangul ei ole olukord sugugi nii roosiline, kui esmapilgul tunduda võiks.

Postimees kirjutas hiljuti, et mainekas meditsiiiniajakirjas British Journal of Sports Medicine avaldatud USA teadlaste ülevaate põhjal on Eesti noorte füüsiline vorm üks parimaid terves maailmas. Uuringu autorid võrdlesid, missugused tulemusi said 50 riigist pärit 9- kuni 17-aastased lapsed süstikjooksu nimelises kehalises katses, mille järgi hinnatakse sageli inimeste kehalist seisundit. Testi tegijad peavad signaali peale üha kiiremini jooksma 20-meetriseid vahemikke. Test loetakse lõppenuks siis, kui tempo selle tegijale liiga kiireks läheb ja ta signaalist maha jääb.

Eesti lapsed jäid uuringus Tansaania ja Islandi järel kolmandale kohale, järgnesid Norra, Jaapan, Taani, Tšehhi ja Soome. USA lapsed olid viimaste seas, jagades 47–50 kohta Läti, Peruu ja Mehhikoga. Põhja-Dakota ülikooli ja Ida-Ontario lastehaigla uuringusse kaasati kokku 1 142 026 lapse andmed.

Ülevaate ühe autori, Põhja-Dakota ülikooli teadlase Grant Tomkinsoni sõnul, et laste kehalise võimekuse test annab küll hea ülevaate elanikkonna üldisest tervislikust seisundist, kuid ei pruugi anda täielikku pilti laste tervise kohta. Ta möönis, et teadlastel ei olnud näiteks andmeid, mis oleksid andnud hea ülevaate eri riikide laste toitumise ja ülekaalu kohta. Samuti mõjutavad laste tervist ka kliima ja sotsiaalne kuuluvus, kusjuures riigisisene majanduslik ebavõrdsus võib samuti tulemust mõjutada.

Tomksinsoni sõnul on ameeriklastel palju õppida just Põhja-Euroopa riikidelt, eriti Skandinaaviamaadelt, kus tema sõnul on väga heal tasemel kehalise tegevuse taristu, riiklikud strateegiad ja tervisesse tehtavad investeeringud. Põhjamaade laste parematele sportlikele tulemustele aitab Tomkinsoni hinnangul kaasa ka nende ameeriklastest väiksem kehakaal.

Uuringu autorid möönavad siiski, et andmete kogumise aeg võib uuringu tulemusi oluliselt mõjutada. Riigid, kus uuring on läbi viidud varem, võivad edetabelis kunstlikult ette poole asetuda, samas kui hilisemate uuringutega riigid jäävad tahapoole. Arvestada tuleb ka, et valimi suurus ja testimismetoodika erinesid riigiti.

Tegelikult on olukord kehvemaks muutunud

«Kahjuks ei saa me antud teadusuuringu põhjal tegelikult teha laialiulatuvaid ja tänasesse päeva sobivaid rõõmsaid järeldusi Eesti laste füüsilise vormi kohta,» rääkis haridus- ja teadusministri nõunik Mihkel Lees. Tema sõnul on uuringu suurim probleem see, et mõned uuringus kasutatud andmed pärinevad 90. aastate algusest, samas kui osa andmeid on hilisemad. «Eesti andmed pärinevad suuresti 90. aastate algusest, mil arvutidki olid haruldased, rääkimata nutiseadmetest, mis sageli võtavad laste aega liikumise arvelt. Selleks, et saada Eesti laste kehalisest aktiivsusest selgemat pilti, tasuks vaadata hilisemaid Eestis läbi viidud uuringuid,» selgitas Lees.  

Leesi hinnangul on Eesti laste seas tervise ja normaalse arengu seisukohalt suureks probleemiks ebapiisav kehaline aktiivsus, mis on seotud ka üha rohkemaid lapsi kimbutav ülekaal. Viimase kümne aastaga on meil ülekaaluliste laste protsent pea kahekordistunud. «Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul peaksid lapsed iga päev aktiivsemalt liikuma vähemalt ühe tunni, kuid viimaste teadusuuringute kohaselt liigub nii palju alla 20 protsendi Eesti lastest,» selgitas ta. Sellele tulemusele jõudsid 2015. aastal läbi viidud Eesti koolilaste tervisekäitumise uuringus Katrin Aasvee ja Jaana Rahno. 

Viimase kümne aastaga on ülekaaluliste laste arv Eestis kahekordistunud.
Viimase kümne aastaga on ülekaaluliste laste arv Eestis kahekordistunud. Foto: Eesti Haigekassa

Vaid 16,4 protsenti Eesti 11–15-aastatest kooliõpilastest vastas liikumisuuringu küsitlusele, et nad tegelevad seitsmel päeval nädalas vähemalt tund aega päevas vähemalt mõõdukat kehalist aktiivsust nõudva liikumisharrastusega. Kehaliselt aktiivseid poisse oli mõnevõrra rohkem. Tartu Ülikooli liimumislabori uuringus, kus kasutati kehalise aktiivsuse objektiivseks mõõtmiseks liikumismonitoe, selgus, et igal koolipäeval liikus 7–13-aastastest lastest piisavalt 18,3 protsenti. Samale tulemusele jõudsid ka Eesti teadlased Kenn Konstabel ja Toomas Veidebaum koos kolleegidega – soovitusliku liikumisaktiivsuse tasemeni jõudis 2–11-aastastest tüdrukutest 13 protsenti ja poistest 26,8 protsenti.

«90. aastatel näitasid erinevad Eestis läbiviidud laste liikumisaktiivsuse uuringud, et umbes pooled lapsed täitsid nendel aastatel soovitusliku liikumisnormi, mis on tund aega mõõdukat-tugevat aktiivsust päevas. Sellest on tänaseks alles jäänud 20 protsenti normitäitjaid,» rääkis Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna spordibioloogia ja füsioteraapia instituudi dotsent Jarek Mäestu. «Mida aktiivsem on laps või täiskasvanu, seda parem on ka tema füüsiline vorm. Eeldada, et laste ja noorte kehaline võimekus on samal tasemel juhul kui täna liigutakse 2,5 korda vähem, on ilmselt liiast, eriti kui ülekaaluliste laste hulk on ühiskonnas oluliselt tõusnud.»

«Vaadates veel täpsemalt meie õpilaste liikumismustreid koolipäevadel, siis näeme, et mida klass edasi, seda vähem liikumist ning domineerib pikaajaline järjestikune istumine. Märgatvalt väheneb liikumine 12–13 aastaste hulgas,» lisas Merike Kull sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislaborist.

«Tegemist on suure probleemiga, mille lahendamine nõuab sekkumist nii näiteks perekondade kui ka koolide tasandilt,» rääkis Lees. Just seetõttu on tema sõnul ministeeriumide ja teadlaste koostöös ellu kutsunud algatus «Liikuma kutsuvad koolid», mille eesmärgiks on leida Eesti eri tüüpi koolidele sobilikke liikumisaktiivsuse suurendamise ja istumisaja vähendamise võimalusi. Pilootkoolideks on võetud kümme uuendusteks valmis erineva suuruse ja paiknemisega kooli üle Eesti.

Tagasi üles