/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/10/14/5955345t1hcf30.jpg)
Spordiga regulaarselt tegelevate inimeste arv on aastatega kasvanud ja harrastajaid on ligi pool Eesti elanikkonnast, selgub kultuuriministeeriumi koostatud aruandest.
Tervis tuleb: aina enam Eesti inimesi tegeleb spordiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta sügisel läbiviidud Emori uuring näitas, et liikumisharrastusega tegeles vähemalt kaks korda 30 minutit nädalas 45 protsenti elanikest, 2014. aastal oli selliseid inimesi 42 ja 2013. aastal 39 protsenti, kirjutab BNS.
Samuti on aastatega kasvanud spordiklubides tegutsevate harrastajate arv. Kui 2011. aastal tegeles spordiklubides kehakultuuriga 129 401 inimest, siis eelmisel aastal oli spordiklubides käijaid juba 152 722.
Kasvanud on ka kuni 19-aastaste noorte hulk, kes osalevad spordiklubides. Nii oli 2011. aastal selliseid noori 72 873, eelmisel aastal juba 87 270. Sportivate noorte osakaal kõigist noortest on samal perioodil tõusnud 26,3 protsendilt 32,4 protsendi peale.
Emori uuring näitas, et 21 protsenti vastanutest tegi sporti neli korda nädalas või sagedamini, 11 protsenti kolm korda nädalas ja 13 protsenti kaks korda nädalas. Üheksa protsenti harrastas sporti keskmiselt korra nädalas ja kuus protsenti paar korda kuus.
Kui varasematel aastatel oli eestlaste liikumisharrastusega regulaarselt tegelemise protsent mitte-eestlastest selgelt kõrgem, on olukord viimase uuringu järgi ühtlustunud ja nii eestlased kui ka mitte-eestlased on kehaliselt sama aktiivsed, märgitakse kultuuriministeeriumi aruandes.
Samast ülevaatest selgub ka, et suurenenud on spordiorganisatsioonide, -klubide, -koolide ja -objektide arv. Eelmisel aastal oli Eestis 2555 spordiorganisatsiooni, sealhulgas 2343 spordiklubi, Eesti hariduse infosüsteemis oli registreeritud 352 spordikooli ja Eestis oli 2869 spordiobjekti. Samas kutsetunnistusega treenerite arv on viimase kolme aastaga mõnevõrra vähenenud - 2013. aastal oli neid 3460, eelmisel aastal 3402.
Kultuuriminister Indrek Saar tutvustas neljapäeval valitsusele spordivaldkonna arengustrateegia «Spordipoliitika põhialused aastani 2030» aruannet. Riigikogu võttis spordivaldkonna arengustrateegia võttis vastu 2015. aastal. Selle eesmärk on tervena elatud eluea pikenemine, mis soodustab igaühe eneseteostust ja aitab kaasa ka majanduskasvule.