Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Perearst purustas gluteenitalumatusega seotud müüdi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Teraviljade tarbimine ei vii gluteenitalumatuseni.
Teraviljade tarbimine ei vii gluteenitalumatuseni. Foto: PantherMedia / Scanpix

Ühiskonnas on liikvel müüt, mille kohaselt võib rohke teraviljatarbimine viia gluteenitalumatuseni, lausus perearst ja perearstide seltsi juhatuse liige Triinu-Mari Ots.

Selle arusaama lükkab perearst ümber. «Gluteenitalumatus on tõsine haigus, mille põhjuseks on immunoloogilised häired kombineerituna keskkonna ja geneetiliste faktoritega,» lausus ta.

Toidutalumatuse korral ei ole enamasti süüdi toiduaine ise, vaid pigem ühekülgne toitumine, kiire söömine, kehv mälumine, energiarikas toit ja pidev ülesöömine, samuti ka toitainete vaene toit, selgitas Ots. «Kõik see viib sooleseina suurenenud läbilaskvusele, imendumishäiretele ja kuna suur hulk immuunsüsteemist asub sooles, võimegi saada vastuseks immuunhaiguse,» lausus Ots.

Perearsti hinnangul tuleb kõiki toiduaineid tarbida mõõdukalt. Lapsevanemad peaksid hoolikalt jälgima oma laste toitumisharjumusi ning veenduma, et tervislikud valikud menüüs ühtiksid ka lapse piisava puhkamise- ja liikumisvajadusega.

Nii kutsubki perearst lapsevanemaid üles kriitilise pilguga üle vaatama koduseid toitumisharjumusi, kuna see mõjutab laste tervist täiskasvanueas.

Toitumissoovituste järgi peaks lapse toidus olema süsivesikute osakaal 55 – 60%, mida saadakse peamiselt teraviljatoodetest, köögiviljadest ja puuviljadest, teatati. Täisteratoodete lisamine lapse menüüsse on üks võimalus tervisliku ja täisväärtusliku toidu osakaalu suurendamiseks.

Otsa sõnul saavad inimese toitumisharjumised alguse juba lapseeast. «Mida tervislikumad on toitumisharjumused lapsena, seda tervemad oleme hilisemas elus,» sõnas Ots. Ta lisas, et kui täiskasvanud inimene põhjustab oma valede toitumisharjumustega endale enamasti ajutist või mööduvat kahju, siis kasvav ja arenev organism loob endale aluse terveks järgnevaks eluks. 

Rasvarakkude hulk saavutab oma püsiva arvu inimese kasvuea lõpul, hiljemalt 20-ndaks eluaastaks. Kui lapse- ja noorukieas on laps ülekaaluline, siis suure tõenäosusega rasvarakkude hulk kasvab ja soodustab hilisema elu ülekaalulisust. 

Tagasi üles