Juba 1960. aastatest on kahtlustatud, et suhkur võib mängida rolli metaboolse sündroomi väljakujunemisel ja ka tänapäeval hoiatavad eksperdid, et suhkru tarbimine võib aidata kaasa ülekaalulisuse, diabeedi ja teistegi haiguste tekkimisele.
Kas suhkur tapab meid?
Jõulud on hea aeg suhkru tarbimise üle mõtisklemiseks, kirjutab Wall Street Journal. Kuigi see võiks rõõmu teha ka Grichile, tasub vaagida, kas kõik need maiustused ja magusad joogid, mida jõulude ajal endale sisse vohmime, ikka on kasulikud ja vajalikud.
Suhkru mõju üle on vaieldud juba 19. sajandi keskpaigast, mil paljudes maailma paikades kerkisid kommi-, šokolaadi- ja jäätisetööstused. Neile maiustustele lisandusid 1880. aastatel ka karastusjoogid, mille tootmisega teeniti samuti varandusi.
Ameerika arstid hakkasid juba toona suhkrut süüdistama paljudes haigustes, nagu reuma, sapikivid ja vähk. Nad märkasid, et USA kodusõja ajal oli hakanud diabeet varasemast kiiremini levima ja selleski küsimuses näidati näpuga suhkru peale. Eriti palju hakati Ameerika Ühendriikides suhkrut tarbima aga siis, kui 1930. aastatel soetasid paljud sealsed pered endale külmkapi. Pärast seda, kui mahla hakati valmistama kontsentraadist, sai külmikust võetud mahl hommikusöögi tavaliseks osaks.
Hommikusöögihelbed pidid esialgu olema tervislik toit, mis aitab seedimist parandada. Nende valmistajad olid kindlalt suhkru kasutamise vastu, kuid siis otsustas Posti-nimeline tootja hakata tervisele eelistama kasumit. Ettevõte hakkas 1940. aastatel valmistama suhkruhelbeid. 1960. aastateks oli Ameerika laste hommikusöögiks saanud vähese rasvasisaldusega magustoit ja ohtralt suhkrut sisaldavatele hommikusöögihelvestele tehti reklaami ka lastesaadetes. 1970. aastatel lisandus kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup. 1999. aastal tarbis iga ameeriklane keskmiselt 150 naela ehk ligikaudu 68 kilogrammi suhkrut aastas.
Suhkru vaenajad väidavad ka tänapäeval, et nii suhkrukristallid kui ka -siirup võivad põhjustada ülekaalu, diabeeti, südamehaigusi ja muidki ohtlikke terviseprobleeme. Suhkrutööstus on vastanud sellele juba 1950. aastatest väitega, et kalorid on kalorid, ükskõik, kust need pärinevad. Suhkur tegevat paljusid inimesi ülekaaluliseks aga üksnes seetõttu, et see maitseb hästi ja paneb inimesi rohkem sööma.
Sellele väitele astusid 1960. aastatel vastu teadlased, kes näitasid mitmetes katsetes, et suhkur põhjustab inimese kehas tervet hulka biokeemilisi väärarenguid, mida tuntakse tänapäeval metaboolse sündroomina ehk ainevahetussündroomina. Näiteks häirub liiga suure suhkrukoguse tarbimise tagajärjel kehas insuliini tootmine. Sel põhjusel võib tekkida teist tüüpi diabeet, mida esineb eriti sageli ülekaalulistel inimestel.
USA haiguste kontrolli ja ennetuse keskuse hinnangul on ligikaudu 75 miljonil ehk peaaegu igal neljandal ameeriklasel metaboolne sündroom, mille korral esinevad inimesel korraga ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, vererasvade ainevahetuse häire ning kõrgenenud veresuhkur. Üheskoos toimides on need ohtlikumad kui ükshaaval.
Kui selle põhjuseks on tõesti suhkru tarbimine, siis on see niisama tõsiseltvõetav diabeedi põhjus kui suitsetamine kopsuvähi põhjus. See võib tähendada, et kui inimesed ei liialdaks suhkruga, siis oleks tänapäeval üha enam leviv diabeet haruldane haigus.
Suhkru sellise mõju kindlaks väitmiseks on aga vaja mahukaid teadusuuringuid. Kuigi esmapilgul võib selle pealtnäha nii ilmselge seose tõestamisse investeerimine tunduda raha tuuldeloopimisena, võib tegelikkus olla vastupidine. Hinnanguliselt läheb suhkruga liialdamine juba üksnes USA tervishoiusüsteemile keskmiselt maksma miljard dollarit ehk ligikaud 94 miljonit eurot päevas.
Kui inimesed saaksid kindlalt teada, et suhkur võib nad tappa, võib see oluliselt kaasa aidata tervislikuma söögisedeli kujunemisele. Iseasi, kas kõik ikka on nõus tunduvalt tervislikuma ja pikema elu nimel koogikestest ja suhkrurikastest jookidest loobuma.