Eestis koguvad populaarsust kaunviljad

Herneseemned sisaldavad keskmiselt 23 protsenti valku. Foto: Sergejs Rahunoks / Panther Media / Scanpix

Kaunviljade kui maailma rahvastiku toidus olulise valguallika tähtsuse rõhutamiseks tähistatakse ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO eestvedamisel täna, 18. jaanuaril ülemaailmset kaunviljade päeva.

Eestis kasvatatakse kaunvilju 54 500 hektaril ja nende kasvupind on viimastel aastal jõudsalt suurenenud, kirjutab Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel Maablogis.

Kaunviljad on maailma rahvastiku toidus olulisel kohal kui valguallikas, paljudes Aasia ja Aafrika riikides on kaunviljadest saadav valk tihti ainus, mida inimesed saavad endale lubada. Herneseemned sisaldavad keskmiselt 23 protsenti ja põldoad 30 protsenti valku.

Koduloomade, -lindude ja ka kalade jõusöödas on valgu osakaal saadud enamjaolt just kaunviljade seemnete lisamisega. Vähemoluline ei ole ka kaunviljaliste taimede ja Rhizobium bakterite koostöös seotud õhulämmastik, mis jääb peale koristust taimejäänustena mulda järgnevatele taimedele toitaineks. Seega saame öelda, et kaunviljad toidavad nii inimesi, loomi kui ka taimi.

Valgud on olulised

Veebilehe toitumine.ee andmetel on valkudel organismis palju funktsioone:

• vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
• peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega,
• osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi,
• osalevad paljude ühendite transpordis,
• annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal.

Loomset päritolu valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimset päritolu valkudest rohkem, kuid kahjuks on paljud loomset päritolu valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud.

Tervise Arengu Instituut soovitab valkudega katta 10–20 protsenti päevasest energiavajadusest.

Kaunviljad kasvavad Eestis üha suuremal kasvupinnal

Eestis kasvatatakse kaunviljadest suurtel pindadel põhiliselt põlduba ja -hernest. Viimastel aastatel on kaunviljade kasvupind ja saak jõudsasti suurenenud. Eelmisel aastal kasvatati kaunvilju 54 500 hektaril, sellest 2/3 põldhernest ja 1/3 põlduba. Põldherne pind on viimase viie aastaga neljakordistunud, põldoa kasvatus on samal ajal aga lausa sajakordselt suurenenud. Eestis kasvatatavad kaunviljad ei piirdu aga vaid põldherne ja -oaga.

Uus tulija Eestimaa põldudel on sojauba

Uue kaunviljana on Eestimaa põldudel endale pinda võitmas sojauba, mida eelmisel aastal kasvatati Eesti Sojaliidu andmetel paarikümnel hektaril. Võrreldes aasta varasemaga on kasvupind suurenenud kümme korda.

Peaaegu igas koduaias on peenar aedhernestega, et oleks võtta kaunu ja sealt magusaid herneid otse suhu poetada. Suvine aedhernepeenar on laste lemmik, seal käiakse varakult kontrollimas, kas kaunad on juba piisavalt pontsakad. Hernesupp on toekas einekord, mis maitseb nii suurtele kui ka väikestele ja on täiesti asendamatu vastlapäeval. Samuti on paljudesse koduaedadesse ja hoidiseretseptidesse tee leidnud aedoad. Eesti kasvatajate huviorbiiti on taas tõusnud ka vana kultuur lääts.

Et elu veereks hernena

Koduaias on võimalik kasvatada kikerhernest, et siis enda saagist hummust valmistada. Kaubandusketid pakuvad väga laias valikus nii kodumaiseid kui ka imporditud, nii külmutatud kui ka kuivatatud kaunvilju. See on võimalus neile, kel oma peenart ei ole, kuid kes soovivad siiski toidulauda kaunviljalistega rikastada.

Esmakordselt tähistati ülemaailmset kaunviljade päeva kaunviljade aastal 2016. aasta 6. jaanuaril, mil 36 riigis toimus 141 ettevõtmist, millest sai osa 21 miljonit inimest.

Kaunviljade päeva tähistamisel saavad kõik soovijad lihtsalt osaleda. Selleks ei ole tarvis muud, kui süüa kaunviljadest valmistatud toitu ja jagada seda ürituse organiseerijatega sotsiaalmeedias, kasutades teemaviidet #GlobalPulseDay.