Kuigi meedias räägitakse sageli nn supertoitudest, pole see määratlus korrektne ja võib panna inimesed hoopis inimesed ebamõistlikult toituma.
Arst paljastab: kas supertoidud tõesti toimivad?
24. jaanuar 2017, 18:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Termin supertoit ei ole päris korrektne, ajab tihti segadusse ja panebki inimesed käituma natukene ebaotstarbekalt,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla kliinilise toitmise arst-konsultant Hanna-Liis Lepp ETV saates «Terevisioon».
Samas tõdes spetsialist, et mõni toit on toitainete poolest rikkam ja inimesed võiksid neid rohkem süüa. Kas on aga olemas toidud, mis aitaksid ajul võimalikult hästi toimida?
Lepa sõnul on kogu aju toimimine väga keeruline ja selleks, et päev otsa korralikult mõelda ja toimida, peaks andma ajule piisavalt energiat. Eelistada tasuks pikema aja jooksul imenduvaid süsivesikuid. «Mitte, et joon ära klaasi limonaadi ja saan palju energiat,» tõi ta näite ebasobivast toitumisest.
Selle asemel soovitas kliinilise toitmise arst-konsultant süüa näiteks täisterakaerahelvestest tehtud toite, sest sel juhul on toidul glükeemiline koormus väga madal ning aju toimimiseks vajalikud süsivesikud imenduvad aja jooksul. Samas ei piisa organismi toimimiseks ainult süsivesikutest, tarvis on ka teisi toitaineid ja eriti mikroelemente, asendamatuid rasvhappeid ja antioksüdante.
Kindlasti tasub süüa ka rohkem marju, näiteks mustikaid. Marjades leidub vitamiine ja mineraale ning kiudaineid. «Kui kiudaineid on toidus piisavalt, siis ka veresuhkur ei tõuse nii kiiresti, sest suhkur imendub pikemat aega,» selgitas Lepp.
Samas ei saa öelda, et aju toimimiseks piisaks vaid marjade, pähklite või kala söömisest. «Kala, pähklid ja marjad on tavaliselt need, mis on meie toidulaualt puudu, sellepärast rõhutame, et neid peaks sööma rohkem,» rääkis spetsialist. Kui aga süüagi ainult neid, võib jääda puudu näiteks energiast või aminohapetest.
Ka ei tohiks unustada oomega-3-rasvhappeid, sest küllastumata rasvhapetest on Lepa hinnangul peaaegu kõigil inimestel puudus. «Kala on selle jaoks tõesti kõige parem valik,» tõdes ta. Arst lisas, et mida väiksem on inimese energiavajadus, seda energiatihedam peaks olema tema toit.
Kõige parem on aga ajule ja teistele organitele tasakaalustatud ja läbimõeldud toitumine. Lepp tõi näiteks, et kui süüa hommikust õhtuni vaid kala, siis oleks inimesel ilmselt väga heal tasemel oomega-3-rasvhapped ja mõned teisedki toitained, kuid muu hulgas saaks inimene sealt liiga palju saasteaineid ja mõni aine võiks jääda ka defitsiiti. «Seepärast on toitumise tasakaalustatus number üks,» tõdes ta.
Väga oluline on Lepa sõnul tarbida ka taimseid toite, sest neis leidub palju antioksüdante ja oksüdatiivset stressi leevendavaid komponente. «Seda paremini end kaitseme ja anname ajule võimalust tegutseda.»
Mõnikord arvatakse, et kohv ja energiajoogid aitavad paremini keskenduda.«Elame kiires tempos ja kõik tahaksid võtta viimast, seda ka oma organismist,» lausus Lepp. Ta nentis, et on küll olemas stimulandid, mis aitavad tähelepanu fookustada ja keskenduda, aga see ressurss tuleb mingi olemasoleva ressursi arvelt. Ta rõhutas, et energiajookide tarbimine ei anna energiat.
Tänapäeval süüakse liigselt küllastunud rasvhappeid. Nende tarbimist tasuks jälgida, sest küllastunud rasvhapete liigset tarbimist seostatakse mõne kroonilise haigusega. «Kui me analüüsime inimeste toitumist, siis väga vähestel inimestel on see alla soovitusliku kümne protsendi,» lisas arst-konsultant.