Unenõustaja: lapse norskamine ja nohisemine ei ole normaalne

Ka lapsi võib tabada unetus ning järgmisel päeval on raske koolis ärkvel püsida. Foto: Panther Media/Scanpix

Ühe rohkemaid lapsi kimbutavad unehäired ning lapse norskamist ja nohisemist ei tasu unespetsialisti sõnul kindlasti normaalseks pidada.

«Sel juhul tuleks kindlasti spetsialisti poole pöörduda,» rääkis unespetsialist Kene Vernik ETV saates «Terevisioon». Tema sõnul kimbutab praegu lapsi sageli öine hingamishäire. «Kui laps magab suu avatult või on päeval suu avatud, siis juba see on vihje, et tal on mingi probleem neelus või ninas,» rääkis Vernik.

Spetsialisti sõnul suunab üha rohkem perearsti lapsi unespetsialisti poole küsimustega: miks lapsed ei maga, miks nad on päeval väsinud ja unised, ei suuda keskenduda ning õppetöö kvaliteet on langenud.

Verniku sõnul on une seisukohalt väga halb harjumus hilisõhtul nutiseadmeid kasutada. Näiteks saadetakse laps kella üheksast või kümnest oma tuppa magama, aga ei kontrollita, kas järeltulija seda ka teeb. «Väga tihti leiavad lapsevanemad oma lapse teki alt nutiseadmega mingeid mänge mängimas või chattimas,» tõi ta näiteks. Seda õpivad nad ka täiskasvanutelt, kes käituvad sageli samamoodi.

Probleem on Verniku hinnangul ka nutiseadmest kiirgav valgus, eriti kui see on sinine. «See nihutab unehormooni aktiveerumise mitmeid tunde edasi,» lausus ta. Spetsialisti sõnul on oluline ka valguse intensiivsus ja see, kui kaugel valgusallikas inimesest on.

Nutitelefonist või telerist filmi või multifilmi vaatamine ergutab ka lapse aju. Tal võib tekkida probleeme uinumise või ka unetusega. Ka ei jää mõned lapsed magama, sest pole päeval end piisavalt liigutanud. Vernik soovitab kas või rohkem kõndida.

Öölamp lapse magamistoas võib olla aga mõnikord väga kasulik. «Ma ei ütle, et lapsed peaksid kottpimedas magma, kui neil on hirm,» lausus Vernik, kelle sõnul on võimalik õpetada last hiljem pimedas magama. Tema sõnul on hoopis olulisem valgusallika intensiivsus ja kaugus lapsest. Hea lahendusena pakkus ta välja näiteks soolalambi kaugemas toanurgas. 

Unehäirete vältimiseks soovitab Vernik määrata lapsele kindel unerütm: iga päev ühel ja samal tõusmine ja magamaminek. Tema sõnul on oluline, et laps ei magaks ka nädalavahetusel rohkem kui paar tundi kauem kui argipäeviti. «Kui ta ärkab hiljem siis see tähendab, et laps kannatab tõsise unepuuduse all,» lausus ta. Ka võib nädalavahetuse liigne magamine mõjutada pühapäeva õhtul magamajäämist ning esmaspäeval vara ärgates võib tekkida unepuudus. See aga mõjutab omakorda lapse enesetunnet.