Töötajate vähene produktiivsus on tohutu kulu – ja tööandjad teavad seda. Tervislikum ettevõte toob kaasa vähenenud kulutused tervishoiule, suurema tootlikkuse ja parema sisekliima.
16 nippi, millega edukad Eesti ettevõtted tööpäeva tervislikumaks muudavad
Kas mõni nendest kolmest punktist on sinu ettevõttes oluline? Kui jah, saad kohe mõne nutika nõuande nende saavutamiseks, kirjutab veebileht SportID.
1. Tõuse püsti!
Kõige lihtsam, ent sellegipoolest äärmiselt kasulik nõuanne, on vähemalt kord tunnis püsti tõusta. Soovitame näiteks iga 55 istutud minuti kohta kontoris viis minutit jalutada või seista. Tegelikult tõuse nüüd ja kohe püsti ning loe see artikkel uuesti maha istumata läbi. Hea algus!
Istumine pole inimkehale hea, sest mõjub halvasti lülisambale. Lülisammas on liikuv, sest seal on elastsed vahekettad. Istudes on kõhu- ja seljalihased lõdvemad ning koormus vaheketastele kasvab kaks korda. Need surutakse kokku, mille tulemusena häirub ainevahetus ja alaselg muutub jäigemaks. Selline istumisest tulenev kahju on süvenev, mis tähendab, et õhtul trenni minemine ei pööra protsessi enam tagasi.
2. Mobiiliga jalutama!
Telefoniga kõnele püsti seistes või ringi käies. Kui see komme saab kord sisse harjutatud, tuleb see edaspidi vaevata ning aitab samuti rohkem liikumises püsida.
3. Tee tööd seistes!
Püstiseisulauad madalate, kontoritooli nõudvate laudade asemel loovad võimaluse tööaega kaotamata püsti seista. Selliste laudade kõrgust on kerge muuta, seega saad seismisest väsinuna selle taha ka istuda.
4. Toolilt maha!
Arvuti taga töötades võid tooli asemel tunnikese tööpäevast joogapallil istuda: see hoiab lihased töös ning säästab lülisammast. Ent ära üle pinguta – muidu muutub tööpäev kehale treeninguks.
5. Koos Everestile!
Sõbralike kontorisiseste võistluste korraldamine on hea viis nii end kui ka teisi aktiivsemalt liikuma motiveerida. Miks mitte organiseerida firmas sammude või trepiastmete lugemise võistlus?
Kui sinu töökoht asub näiteks büroohoone neljandal korrusel, on sul kontorini umbes 85 astet. Et vallutada Mount Everest, tuleb astuda aga 26 364 sammu. Just seda, maailma kõrgeima tipu vallutamist, proovis ka üks Eesti ettevõte. Reeglid? Lifti kasutada ei tohtinud ning kiiremini vajaliku astmete arvu kokku saanud osakond kroonitigi võitjaks!
6. Liikumine lihtsaks!
Kui kontorisse paigaldada noolelaud või väike (kui ruumi jagub, siis miks mitte ka suur) pingpongilaud, on liikumine puhkehetkedel lõbus ja lihtne.
7. Sõidame maratonile!
Võistlustele lisaks võite töökaaslastega ette võtta ühise sportliku ürituse. Vinge oleks koos teha midagi eriti pöörast! Ent kui suusamatk Tallinnast Tartusse näib liiga hullumeelsena, võite plaani võtta näiteks ühise (pool)maratoni. Eestlane on jooksurahvas: meil on Tartu maraton, SEB Tallinna maraton, Saaremaa kolme päeva jooks ja palju-palju muud!
Tiimivaimu tugevdamiseks võib ära tasuda veidi kaugemal toimuv üritus, sest nii pole tegu ainult spordi, vaid ka kollektiivi ühise väljasõiduga. Mõte ühisest jooksust Prahas või Berliinis kõlab igatahes vingelt – selle idee viisid ellu Äripäeva töötajad.
Selge on see, et sellisele ettevõtmisele ei saa keegi minna treenimata. Seega on jooksumaratoni kavasse võtmine heaks motivatsiooniks, et harjutada püsivalt vähemalt kolm kuni neli kuud.
8. Kontorispordipäev!
Ühiselt saab korraldada ühe suuremat sorti spordipäevaku. Võite organiseerida ümber enda tööterritooriumi toimuva jooksu, nagu on teinud Tallinna lennujaam, või kontori-orienteerumise, mille peale tuli Elisa Eesti.
9. Kondimootoriga tööle!
Üks tähtsamaid valdkondi, kust kasu lõigata, on tööle liikumine. Tehes seda autoga, kaotate aega, mida võiksite kasutada oma füüsilise vormi parandamiseks. Kui peaksite sealjuures veel ummikusse sattuma, kaob ka autosõidu ainus boonus: aja kokkuhoid.
Abiks on see, kui luua kontorikoridori rattaparkla – ka sisetingimustes asuv parkla töötab hästi, on tõestanud Fraktali töötajad. Kindlasti tõuseb sellega kondimootoriga tööle jõudvate inimeste hulk!
10. Teiste firmadega võistlema!
Pisut raskem on muidugi kontoriseinale kinnituvat rattahoidlat teha siis, kui kõik seinad on juba uhkeid auhindu täis. Nagu näiteks Tallinna lennujaamal, kes on olnud Eesti sportlikem ettevõte juba kaks aastat järjest!
Viis korda aastas saavad ettevõtted osa võtta just spetsiaalselt neile organiseeritud rahvaspordiüritustest. Eesti Firmaspordi Liidu talvel, suvel, kevadel ja sügisel toimuvad spartakiaadid ning aastalõpuüritus Kuldpall koguvad Eesti ettevõtete seas üha enam populaarsust.
11. Sporditoetus ettevõttesse!
Kõige efektiivsem meetod töötajate motiveerimiseks on pakkuda töötajatele spordi- ja tervisetoetust. Kuidas töötaja treeningute eest maksmine end ära tasub? Haiguspäevad vähenevad, töötegemise efektiivsus aga suureneb.
12. Unega haiguste vastu!
Inimkond näib olevat unustanud, kui oluline on organismile uni. Ära selle tähtsust alahinda! Rohkem kui miljoni inimesega läbi viidud uuring (Gripke jt, 2002) leidis, et kõige väiksem suremus esineb nende hulgas, kes magavad öösel seitse tundi. Sealjuures kimbutab neid vähem ka vähi- (eriti rinna- või eesnäärmevähi) ja insuldioht.
Alla kuue või üle üheksa tunni magajate seas on suremuse risk meeste puhul lausa 1,7 ja naiste puhul 1,6 korda suurem (Wingard & Berkman, 1983). Päris hirmus statistika, kas pole? Seega soovitamegi sul iga päev umbes samal ajal magama minna ning olenemata vanusest magada vähemalt seitse tundi.
13. Kingitused hoolivaks!
Mida sinu ettevõttes töötajatele sünnipäevaks või jõuludeks kingitakse? Iga kolmas Eesti mees joob end purju vähemalt korra nädalas ning pool meestest vähemalt korra kuus (TAI, 2015). Iga teine täiskasvanu Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning see arv kasvab iga aastaga (Eurostat, 2008).
Kui sinu töötajad saavad pühade puhul preemiaks napsupudeli või magusapaki, kingivad nad selle heal juhul edasi. Halvemal juhul joovad ja söövad nad seda aga ise. Kasu ettevõttele? Olematu. Küll aga saab seesugune kingitus teha kahju.
Paigaldage jõulude puhul kontorisse hoopis korvpallikorv, viige töötajad päevaks suusamäele või premeerige neid kinkekaardiga, mille ainus kasutusviis on kanda hoolt oma tervise ning seeläbi ka töökoha eest!
14. Patust puhastele boonused!
Pööra ka teised pahed võimalusteks muutuste poole! Kui sinu kollektiivis on mõni suitsetaja, kannavad suusõnalised soovitused üsna vähe vilja. Proovi hoopis varianti, mis on kasutusel Ensto Ensekis, kus mittesuitsetajad saavad suitsetajatest 25 eurot rohkem spordi- ja tervisetoetust.
Lisaks saad oma panuse anda suitsunurga likvideerimisega, mis sunnib kõiki tossajaid edaspidi õue minema. Vähem suitsu ja rohkem liigutamist!
15. Loodusesse liikuma!
Linnadžunglis ringi müttajale ei saa kunagi liialt palju meelde tuletada, et vahel on hea juhe seinast välja tõmmata ja WiFi-levialast emakest loodust vaatama minna. Mugava võimaluse pakuvad selleks paljud looduses toimuvad rahvaspordiüritused, näiteks erakordselt mõnus matkasari «Elamusretked», kuhu saad kolleegid kaasa kutsuda ja seeläbi paraja suurusega seltskonnas looduses liikumist nautida.
Alati ei pea ootama erilist sündmust või seenehooaega. Loodusele pääsed iga päev lähemale auto ja rongiga, aga veelgi paremini jalgsi või jalgrattaga.
16. Viiendik taldrikust vabaks!
Haiget ei tee kehale alati mitte see, mida sööd, vaid see, kui palju sööd. Päris asjalikuna kõlab järgnev lihtne nõuanne: söö tööpäeva lõunapausil 20 protsenti vähem ja sinuga ei juhtu midagi hullu, küll aga sinu ülekilodega. (Seda nõuannet tasuks järgida neil, kellel on probleeme üle- mitte alakaaluga – toim.)
Artikkel ilmus esmakordselt veebilehel SportID.