/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
/nginx/o/2017/04/01/6509905t1h94dd.jpg)
Kui seni arvati, et trenni on lihaste ja luude tervise hoidmiseks võimatu asendada, siis nüüd näitab värske uuring, et spetsiaalsel vibreerival seadmel istumisest võib sama palju abi olla.
Teadlased leidsid trennile võimaliku alternatiivi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle tulemuseni jõudsid USA teadlased hiirtega tehtud katses, kirjutab ajakiri Endocrinology. Teadlased uurisid kahte rühma viienädalaseid isaseid hiiri. Ühte rühma kuulusid täiesti tavalised laborihiired ja teise geneetiliselt muundatud hiired, kelle keha ei reageerinud täiskõhu tunnet tekitavale hormoonile leptiinile. Mõlemasse rühma kuuluvatest hiirtest osal lasti niisama tegevusetult aega veeta, samas kui teised tegid kas rattal trenni või käisid aparaadil, mis pani nende terve keha vibreerima. Selle täiskehavibratsiooniks nimetatud (i k whole-body vibration, WBV) protsessi käigus tõmbusid hiirte lihased mitu korda sekundis kokku ja lõdvestusid kohe pärast iga kokkutõmmet.
Kui hiired olid nädal aega uue elurütmiga harjuda saanud, alustasid nad 12-nädalast treeningprogrammi. Osa hiiri tegi 45 minutit päevas rattal trenni, osa sai spetsiaalse seadmega 20 minutit järjest 32-hertsise sageduse ja 0,5 g kiirendusega täiskehavibratsiooni ja ülejäänud laisklesid niisama puuris. Kõik hiired kaaluti kord nädalas üle.
Selgus, et hiirtel, kellel oli geneetiline eelsoodumus muutuda ülekaalulisuseks ja saada suhkurtõbi, oli rattal trenni tegemisest sama palju kasu kui täiskehavibratsioonist. Kuigi nii trenni teinud kui ka teraapiat saanud hiired olid programmi lõpuks endiselt ülekaalulised, oli neil kaaluga vähem probleeme kui tegevusetult istunud hiirtel. Treening ja täiskehavibratsioon aitasid mõlemad suurendada ka lihasmassi ja insuliinitundlikkust. Kõige suurem mõju oli vibratsioonil haigetele ja ülekaalulistele hiirtele, samas kui noortele ja tervetele hiirtele see märgatavat mõju ei avaldanud.
«Meie uuring on esimene maailmas, mis näitab, et täiskehavibratsioon võib ülekaalulisuse ja diabeedi negatiivsete tagajärgedega võitlemisel olla sama tõhus kui treening,» rääkis uurimistöö juhtivautor Meghan E. McGee-Lawrence. Tema sõnul näitavad uuringu tulemused, et pikaajaline WBV-teraapia võib aidata vältida luumassi vähenemist.
See tähendab, et spetsiaalsel vibreerival seadmel istumine, seismine või lamamine võib tulevikus kujuneda tõhusaks raviks, mis aitab ülekaalulisusega seotud haiguste vastu inimesi, kes ei suuda regulaarselt trenni teha. Muu hulgas võib vibreeriv seade ära hoida ka palju luumurde, mille üheks levinumaks põhjuseks on samuti vähene liikumine.
Uuringust esialgu põhjapanevaid järeldusi siiski teha ei saa, sest enne tuleb välja selgitada, kas vibratsiooniteraapia mõjub samamoodi ka inimestele.