Toitumisnõustaja selgitab: kui palju suhkrut tohib lapsele anda?

Lapsi ei tasu harjutada komme sööma. Foto: Panther Media / Scanpix / Leung Cho Pan

Magusatarbimist ei tasu kontekstist välja rebida, vaid analüüsida tuleks tervet lapse toitumist, ütleb toitumisnõustaja Kristin Salupuu.

Lapsevanem peaks jälgima mitte ainult seda, kui palju magusat ta laps sööb, vaid ka mida ning kui palju laps üleüldse sööb – kas sööb regulaarselt hommiku- ja lõunasööki, vahepalu ja muud, kirjutatakse leheküljel tarkvanem.ee. Kui lapse iga toidukord põhiliselt magusast koosnebki, siis ilmselgelt on lisatud suhkru osakaal toidus liiga kõrge.

Kas laps sööb liiga vähe või liiga palju?

Mõni laps on väga hea isuga, võib süüa mitu praadi ja sinna otsa veel samapalju magusat. Teine on vähese söögiisuga, sooja toitu praktiliselt ei tahagi, kuid söögikordade vahel sööb vähemal või rohkemal määral maiustusi ja joob mahla või teisi magusaid jooke. Sooja toidu asemel saab ta n-ö toimimiseks vajaliku energia magusast joogist või kommidest.

Kasvueas ja füüsiliselt aktiivsel lapsel võibki olla suur söögiisu ja ta võibki süüa palju. Kui aga väikelaps sööb täiskasvanud inimesest suuremaid toidukoguseid, on see ohumärk. Lapsevanema kohus on jälgida, kas tema lapse kehakaal on normaalne – ei ala- ega ülekaal pole hea. Inimlikult on arusaadav, et pärast väsitavat tööpäeva ei jaksa enamik vanemaid lastega söögi üle kaubelda, kuid ei tasuks oodata, kuni lapsel tekivad tasakaalustamata toitumisest ja liigsest magusasöömisest terviseprobleemid, sest siis on muudatusi veelgi keerulisem teha. Kindlasti ei tohiks lasta lapsel tekkida 20 kilogrammi ülekaalu, et alles siis avastada – oih, peaks vist midagi söömisega ette võtma. Siis tekib küsimus, kus vanema silmad olid, et ta seda varem tähele ei pannud?

Hommikusöögihelbed, morsid ja kohupiimakreemid

Mõni vanem ütleb, et ta laps sööb küll korralikult hommikusööki – ja selleks on magusad krõbinad piimaga. Eks ole seegi harjumuse ja harjutamise küsimus. Vanemal on mugav need koju osta: hea lihtne puistata pakist kohe kaussi ja piima peale, ei pea kemplema, kas süüa või mitte süüa. Kui lapsel on valik, kas süüa hommikusöögiks hommikusöögihelbeid või putru, siis üldjuhul valibki laps helbed.

Morsid, ka vanaema tehtud kodused morsid on tegelikult parajad suhkrupommid. Sage morsijoomine võib võtta lapselt söögiisu ja mõjuda kahjulikult ka hammastele.

Maitsestatud piimatoodete tarbimises pole midagi halba, kuni neisse suhtutakse kui magustoitu ja tarbimiskogused on mõõdukad. Andes lapsele magusat kohupiimakreemi, ei vaja ta enam lisamagusat kommi näol. Kui aga maitsestamata kohupiima magustada mee, agaavi- või vahtrasiirupiga samas vahekorras, nagu on poest ostetud maitsestatud tooted, siis pole see kokkuvõttes kasulikum.

Komm on komm

Ökopoe kommid pole n-ö suures pildis kasulikumad kui tavalisest poest ostetud kommid. Sisuliselt ei ole vahet, kas laps sööb nn tervislikke või mittetervislikke komme – kui neid süüa liiga palju, on see kahjulik. Ökokommid ei sisalda kunstlikke värvained, mis võivad lapsele allergiat tekitada, kuid öko-pulgakommi mõju hammastele on sama: magus on hammastega pikalt kokkupuutes, soodustades suubakterite kasvu ja kahjustades hambaid.

Komm ja käitumine

Suure koguse kummikommide, limonaadi, kookide jmt söömise toime lapse käitumisele on silmaga nähtav. Tihtipeale muutub laps nn suhkrulaksu toimel hüperaktiivseks. Veresuhkru tase tõuseb korraks kõrgele, laps muutub pööraseks. Kui läheb veel veidi aega mööda, on laps füüsiliselt väsinud – magusasöömine tegelikult väsitab last.

Lastele tuleks rahulikult seletada, et suure magusakoguse tarbimine ei ole neile hea. Sünnipäeval, kui laud on maiusest lookas, võib selleks vestluseks olla juba liiga hilja. Ka täiskasvanute seas on inimesi, kel puudub enesekontroll – ilmselt on paljud meist kogenud, kuidas ühest koogitükist saab teine ja kolmas. Lastel on veelgi keerulisem piiri pidada. Seega oleks soovitus mitte osta suuri magusavarusid – ka sünnipäeval piisab ühest koogist. Selle asemel, et pakkuda külalistele veel lisaks küpsiseid, komme ja kringlit, võiks lauale panna hoopis puu- ja köögiviljalõike.

Kommiga ostetud armastus?

Pole ka harv, kui lapsevanem või vanavanem üritab armastust osta, kas siis asjade või ka maiustustega. Laps ju ootab, et vanaema tooks kommi! Siin tulebki vanavanematel jõuda mõistmiseni, et kommisöömine teeb tegelikult pigem kurja kui kasu, ning ega lapsed neid sellepärast rohkem armasta. Tõenäoliselt ei mõtle laps suureks kasvades tagantjärele, et küll oli kahju, et ei saanud korraga 300 grammi kommi ära süüa. Aga kui lapsel on valest toitumisest põhjustatud söömishäired, ülekaal või lagunevad hambad, siis võib ta küll hakata mõtlema, et selles on tegelikult oma roll tema vanematel või vanavanematel.

Loe pikemalt leheküljelt tarkvanem.ee.