Füsioterapeut: mitte istumine, vaid liikumatus tapab

Laua ääres istudes peaks muutma pidevalt istumise asendit. Foto: Panther Media/Scanpix/Wavebreakmedia ltd

Tänapäeval üha levinum sõnum, et istumine tapab, ei pea füsioterapeut Taavi Metsma sõnul paika – sellega hirmutatakse inimesi, aga vaja oleks pigem lahendusi, kuidas rohkem liikuda.

«Mitte istumine ei tapa, vaid liikumatus,» ütles Metsma. Istumise puhul on tema sõnul kõige suurem probleem selles, et inimesed kipuvad istuma kogu aeg ühes asendis. Ka arvatakse, et alati sirge seljaga istumine päästab tervisemuredest, aga ka see pole õige, sest nii on keha kogu aeg ühes sundasendis ning võivad tekkida lihaspinged ja valu. Näiteks sõjaväelastel tuleb olla pidevalt ja pikalt ühes ja samas asendis, mis piirab liikumisvabadust.

Samas ei tasu nüüd ka sirge seljaga istumist peljata. Mõistlik oleks hoopis erinevaid istumise asendeid pidevalt muuta. «Istuda võib igas asendis, peaasi, et asendeid vahetad,» selgitas ta. Lühiajaliselt mingis asendis olemine ei ole halb. Nii võib vahepeal ka n-ö lösutada või istuda jalg tagumiku all, aga seda ei maksa teha terve päeva. «Ei tasu karta liikumist – asendite vahetamine on väga efektiivne strateegia,» lausus ta.

Sageli ongi inimesed tema sõnul ära hirmutatud ja arvavad, et istuv töö on halb. Mõnikord hakatakse tööd näiteks seljavalus süüdistama. Tööl tasub aga mõelda lihtsalt rohkem liikumise peale. «Me kõike teame, et liikuma peaks, aga sageli me ei tee seda,» lasus ta. Näiteks on oluline kohandada töökoht nii, et tööülesannete täitmisel tuleks liikuda.

Ka töökoht peaks olema liikumist soosiv, näiteks jalgadel peaks olema laua all liikumisruumi, sinna ei maksa paigutada prügikasti või arvutit. Ka oleks hea juhtmevaba telefon, mis ei «ahelda» töötajat kõne ajaks töölaua külge. «Prügikast ei käi laua alla ja printer laule,» lisas füsioterapeut. Need võiksid asuda hoopis natuke kaugemal, et töötaja peaks toolilt püsti tõusma ja kõndima printeri või prügikastini.

Füsioterapeut tõi näiteks, et kui võrrelda kroonilise seljavaluga inimesi ja terveid inimesi, siis tõenäolisemalt istuvad pidevalt pikalt ühes asendis just krooniliste seljavaludega inimesed. Terve inimene tunneb end vabalt igas asendis, lisas ta. «Oma keha tuleb usaldada ja kasutada,» rõhutas ta.

Lisaks tuleb istuva töö puhul kasuks ka muul ajal liigutamine. See võib olla trenn, aga sobib ka näiteks tööle jalutamine või jalgrattaga tööle ja koju sõitmine. Kui näiteks tööl tulebki istuda pikalt ja pidevalt ühes asendis, siis tasuks näiteks kodus hoopis põrandal istuda ja proovida teistmoodi asendeid, näiteks vaadata telerit rätsepistes.

Füsioterapeut selgitas, et sotsiaalne keskkond on tekitanud harjumuse, mille järgi peaksime olema pidevalt ühes asendis. Ta selgitas, et inimesed peamiselt kas istuvad, seisavad või kõnnivad. Millal aga tehti viimati kükke või riputi millegi küljes. «Mõni ütleb, et kükitas viimati lapsepõlves,» lisas Metsma.

Füsioterapeudi soovitused, kuidas tööl rohkem liikuda:

• Töökeskkonda tuleks muuta – näiteks panna liftide juurde meeldetuletused, et trepist minna on tervislikum.
• Nutitelefonile tasub tõmmata rakendusi, mis tuletab liikumist meelde. Näiteks annab märku, kui inimene pole tund aega koha pealt tõusnud või tuleks teha kümme kükki.
• Erinevad seadmed tasub paigutada töötajatest veidi kaugemale, et nad peaksid nendeni liikuma. Hästi toimib see näiteks veeaparaadi puhul, sest inimesed tahavad vett juua ja peavad seetõttu astuma mõned sammud ning mida rohkem saab joodud vett, seda enam keha seda ka väljutab. Tualetiskäiguga kaasneb aga ka liikumine.
• Kontorisse võib paigutada liikuvaid mänguvahendeid, näiteks minigolfiraja, väikse korvpallikorvid või noolemängud. Nii minnakse suurema tõenäosusega end tööpausi ajal liigutama.
• Võib teha ka süstemaatilisi pause. Näiteks kutsuda kontorisse füsioterapeudi või treeneri, kes õpetab harjutusi, kuidas end töökeskkonnas liigutada.
• Neid harjutusi võib ka hiljem ise töökohas teha ning kutsuda ka töökaaslasi osa võtma.