Uneskõndijad kordavad õpitu öösel uuesti läbi

Magaja mängib oma meeltes päeval õpitu uuesti läbi. Foto: SCANPIX

Magaja mängib oma meeltes päeval õpitu uuesti läbi, selgub värskest uuringust.

Kaua püsis arvamus, et ajus ei toimu une ajal mingeid selgesuunalisi protsesse. Viimastel aastatel on mitu uuringut suutnud siin tuua uut infot. Nii on selgunud, et õpitud uued faktid on paremini meeles, kui pärast õppetundi korralikult magada, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Nüüd suutis Delphine Oudiette’i töörühm Pariisi Pierre ja Marie Curie ülikoolist tõestada, et une ajal mängitakse päeval õpitut tõepoolest uuesti läbi.

Eksperimendis osales 19 unesrändajat. See on unehäire, mille ajal inimene on magamise ajal suuteline nägema ja kõndima, harvem ka rääkima. Hiljem unesrändaja juhtunut meenutada ei suuda.

Lisaks oli eksperimenti palutud 20 patsienti, kellel on probleemiks REM-une korduv katkemine. See häire seostub ebameeldivate unenägudega ning tavaliselt ärkab inimene enne REM-faasi algust üles. Kontrolliks osales uuringus 18 inimest, kellel unehäireid pole.

Päeva jooksul õppisid kõik osalejad arvuti juhtimisel vajutama värvilisi nuppe teatud järjekorras. Värvid ilmusid ekraanile kindlas järjekorras: sinine-kollane-roheline-punane-kollane-sinine-punane-roheline. Sinist ja rohelist nuppu paluti vajutada parema käega ja punase ja kollase nupu jaoks tuli kasutada vasakut kätt. Värvide esitusjärjekord tingis, et käeliigutused olid selgelt äratuntavad ka siis, kui mängijad liigutusi unes kordasid.

Enne magamaminekut paluti neil nuppude vajutusliigutusi uuesti korrata. Uuritavate une ajal katsealuste und filmiti. Eeskätt huvitasid uurijaid unesrändajad. Kui nad unes liikudes kordavad päeval õpitud liigutuste järjekorda, siis on see ilmne tõend, et unes mängitakse päevas õpitut uuesti läbi.

Mitmete magajate puhul oli märgata, et päeval õpitud liigutused kordusid ka unes, üks naine esitas, ise sügavasti magades, päevase harjutuse aga täiesti veatult.

Uurijad on veendunud, et eksperiment tõestas, et öösel võetakse päevas õpitud uus info uuesti läbi. Samuti on nad veendunud, et unehäiretega patsientide uurimist tuleb jätkata, et saada uut teadmist selle kohta, kuidas une ajal toimuvad kognitiivsed ja motoorsed protsessid.