:format(webp)/nginx/o/2017/04/28/6602463t1hb9e0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/29/6724315t1h9d07.jpg)
Igal inimesel on oma sisemine ööpäevane rütm, seejuures on sisemise ööpäeva pikkus pisut üle 24 tunni, rääkis unearst Tuuliki Hion.
Tellijale
Valgete öödega tasub varem magama minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimese ärksus suureneb varahommikust alates, on maksimaalne õhtusel ajal ja alaneb öötundidel miinimumini. Seda rütmi märgivad melatoniinitase organismis ja kehatemperatuur.
«Olenevalt valguse kogusest, mis silmadesse langeb, annab käbinääre organismile käsu vähendada või suurendada melatoniini hulka,» selgitas Hion. Naharakud tunnevad samuti valgust, seega on ka pimedatel samasugune sisemine kell kui nägijatel. Kehatemperatuur järgib jällegi keha ärksuse kõverat. Melatoniini tootmine on kõrgem sel ajal, kui kehatemperatuur alaneb ja jõuab miinimumini koiduvalguses.