Ära eira! Norskamine võib olla märk tõsisest terviseprobleemist

Foto: heauni.ee

Unehäired ja vähene uni mitte ainult ei koorma organismi, vaid rikub kogu organismi tasakaalu ning soodustab ülekaalu, suhkruhaiguse ja ka kõrgvererõhktõve kujunemist. Kuid magamata inimene pole ohtlik mitte ainult endale, vaid ka teistele. Paljud liiklusõnnetused on tingitud väsinud juhtidest, kelle reaktsiooni kiirus on halva une tõttu erakordselt madal. Samuti põhjustavad unehäirete all kannatavad inimesed sageli tahtmatult tööõnnetusi. Et me oleksime päeval piisavalt edukad ja tegusad, vajame tegutsemisvõime säilitamiseks korraliku öist und. Õnneks leidub tänapäeval mitmeid meditsiini asutusi, mis on keskendunud spetsiaalselt unele ning kõiki unehäireid on võimalik tulemuslikult ravida. 

Mis võib põhjustada kehva und, unehäireid, unetust, väljapuhkamata enesetunnet?

Esmapilgul ohutu norskamine võib viidata tõsisele haigusele, eriti kui norskamisega koos esineb hingamishäireid. Mida rohkem meditsiin ja teadus edasi areneb, seda enam on kinnitust leidnud fakt, et norskamise taga peitub mõni terviseprobleem. 

Tõsi – norskamine segab sageli tugevasti lähikondsete und, kuid suurim kannataja on ennekõike norskaja ise ning sellest tulenevalt halveneb tema elukvaliteet. Õnneks siiski väga harva esineva norskamise puhul arstide sõnul muretseda ei tasu – sageli tekib see kehvast magamispoosist ning piisab teise külje pööramisest, padja välja vahetamisest või mugavama asendi võtmisest. Ent kui olete lähedastelt öise norskamise kohta kaebusi saanud korduvalt või olete ise end ööunest üles ehmatanud valju norskamise peale, tasuks konsulteerida spetsialistiga. Norskamise veider vali heli tuleneb hingamisteede vibreerimisest, põhjuseks hingamisteede lõtvus. Tavaliselt on norskamist kuulda siis, kui inimene sisse hingab. Sageli aga katkestavad norskamise pausid, tundub nagu inimene äkitselt enam ei hingagi. Arstide sõnul on üksikud hingamispausid une ajal normaalsed, kuid kui esineb üle viie hingamispausi ühe unetunni kohta, on tegu haigusega, mis viitab uneapnoele.

Hingamishäired ja norskamine üheskoos on märk uneapnoest, kuid alati ei pruugi kaebusi koos esineda. Mõnikord esineb haigestunul ainult hingamishäireid, kuid norskamist mitte. Uneapnoe on tõsine haigus, mille puhul piisab sageli elustiili muutmisest. Mõnel juhul võib aidata ka kirurgiline sekkumine, mille käigus opereeritakse nina avaramaks, eemaldatakse kurgumandlid, korrigeeritakse pehmesuulage või lõualuude asendit. Teistel juhtudel tuleb appi mehaaniline abivahend ehk automaatne PAP seade. Tegu on seadmega, mis hoiab une ajal kokkuvajunud neelu piirkonna sobiva rõhuga õhuvoolu abil avatuna, tagab magusa ööune ning võimaldab päevasele väsimusele hüvasti öelda. Nüüdisaja moodsa tehnoloogia ajastul saavad Hea Une Keskuse uneõed digipilve abil öist und ja ravi kulgu jälgida. Vajadusel saab distantsilt teha raviseadmes vajalikke muudatusi nii, et hingamishäirete käes vaevlejal võimalikult kvaliteetne ööuni oleks..

Enda tervise eest hoolitsemine on kõige tähtsam, sestap tasub meeles pidada, et unehäireid ei tasu häbeneda ega probleemist mööda vaadata. Unehäired on sama tõsine või tõsisem haigus veelgi, kui mistahes teine tõbi. Ka tujutus ja depressioon võivad alguse saada vähesest unest ning kujuneda insomniaks ehk unetuseks. Liigne väsimus või liigne uni päeval võib olla märk narkolepsiast. Seda enam, et magus ööuni on teatavasti terve elu alus. Mis iganes kahtluse korral tasub igal juhul konsulteerida Hea Une Keskuse spetsialistiga, kes oskab vastavat nõu jagada ning selgitab välja, milline unehäire teid kimbutab. Tallinnas ja Tartus asuvas Hea Une Keskuses töötavad oma ala spetsialistid, kellel on kogemust unemeditsiinis pea 20 aastat. Unearstide vastuvõtule pääseb kiiresti ning professionaalne ja sõbralik meeskond annab omalt poolt kõik, et probleemile võimalikult kiiresti mugav ja meeldiv lahendus leida. 

Vaata rohkem SIIT!