Norskamine ei ole ainult ebameeldiv inimestele norskaja ümber, vaid on tõendeid, et öine norin võib olla ohumärk teistest tõsisematest terviseriskidest.
Norskamisest priiks: lihtsad harjutused parema une jaoks
Norskamine mõjutab norskaja igapäevast elu. See halvendab unekvaliteeti ja teeb päeva jooksul unisemaks, räägib nina-kurgu-kõrvakirurg Mike Dilkes väljaandele Telegraph.
Norskamine võib põhjustada ka uneapnoed, mis tähendab, et keha ei saa öösel piisavalt hapnikku ja võib põhjustada kõrget vererõhku, insuliinitalumatust, keskendumisvõime langust ja isegi surmavaid südameatakke.
Dilkes soovitab regulaarseid harjutusi, mis võivad norskamisel tekitatavaid hääli vähendada või lausa norskamisest lahti saada.
Treening koosneb kolmest harjutusest, mis kõik keskenduvad erinevale osale suus, kaelas ja keeles.
- Esimene on keele rulli panemine. Keelt tuleb rullida kurgu suulae pehme tagaosa poole. Seejärel tuleb keel tuua tagasi ette ja puudutada keeleotsaga ülemiste hammaste tagaosa.
- Teine on suu venitamine. Selleks tuleb suud avada nii palju kui võimalik ja öelda «aah »umbes 20 sekundi jooksul.
- Kolmas harjutus on kurgu alaosale. Keel tuleb ajada välja nii palju kui võimalik, hingata sügavalt sisse ning lasta õhk välja, tehes häälega kõrget heli umbes 30 sekundit.
Kõikide harjutuste tegemine peaks võtma umbes viis minutit. Nagu näha, siis see pole just kõige vaiksem treening, seega võib selle tegemiseks leida mõne privaatse koha. Harjutuste tegemine võiks saada igapäevaseks harjumuseks nagu hammaste pesemine. Dilkes soovitabki seda teha igal õhtul peale hambapesu.
Dilkes ütles, et norskamine on vananedes tihtipeale suu ja kaelalihaste lõdvenemise tagajärg. Sellistel juhtudel võib treeningust palju abi olla.
Teised põhjused norskamiseks on ülekaalulisus, suur alkoholitarbimine ja suitsetamine.
Harjutused ei ole ilmselt nii tõhusad inimestele, kellel on ninavigastus või suurenenud mandlid, mis võivad vajada opereerimist. Siiski on treening väärt proovimist, sest võib norskamise helisid vaiksemaks muuta.