Eestlased tarbivad liiga vähe köögivilju, sest nende valmistamine on ebamugav

Köögiviljad. Foto: Z Jan / Panther Media / Scanpix

Pool Eesti täiskasvanud elanikkonnast on ülekaalulised või rasvunud. Samal ajal tarbitakse soovituslikust kogusest keskmiselt poole vähem köögivilju, mis võiksid ühe lihtsa võimalusena kaalu kontrolli all hoida. 

2015. aastal tehtud rahvastiku toitumisuuringus selgus, et 16 protsenti 18–24aastastest naistest on ülekaalulised või rasvunud.  Kõige murettekitavam on 55–59aastaste meeste seas, kus oli ülekaalulisi ja rasvunuid kokku lausa 86 protsenti. Selle uuringu tulemuste järgi saab kokkuvõtvalt öelda, et pool ehk 52 protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast on ülekaalulised. 

Sama uuringu järgi tuleb välja, et köögivilju tarbivad mehed olenevalt vanusegrupist keskmiselt 1,4–1,8 ja naised 1,2–1,7 portsjonit päeva kohta, mis teeb ligi kaks korda soovituslikust vähem. Üheks põhjuseks on eksiarvamus, et köögivilju juba süüakse piisavalt. Köögiviljade mittesöömist põhjendavad inimesed sellega, et nende valmistamine on ajakulu ja vaeva nõudev tegevus. Samuti ei teata, mida neist valmistada võiks.

Päevas on soovitatav süüa vähemalt 300 grammi ehk umbes kolm peotäit köögivilju. Eelistama peaks värskeid või külmutatud vilju ning arvesse lähevad köögiviljad igasugusel kujul – niisama näksides, toitude koostises, värskena või kuumtöödeldult. Küll aga võiks teada, et toidusoovitustes ei loeta köögiviljade hulka kartulit ja bataati, mis kuuluvad tärkliserikaste toitude gruppi. Samuti ei kuulu köögiviljade hulka ka avokaadod ja oliivid, mis kuuluvad lisatavate toidurasvade, pähklite, seemnete ja õliviljade gruppi. Köögiviljadele lisaks tuleks iga päev süüa kaks peotäit puuvilju.

Tervise Arengu Instituudi eksperdi Tagli Pitsi selgitas, et tänu suurele vee- ja kiudainesisaldusele täidavad köögiviljad hästi kõhtu, aga annavad samas vähe energiat. Neis on ka minimaalselt rasvu. Kui süüa palju köögivilju, saab kõhu täis juba väiksema energiakoguse juures, mis aitab tagada ka normaalset kehakaalu.

 «Erinevalt puuviljadest nõuab köögiviljade söömine üldjuhul rohkem pingutust. Köögiviljad vajavad söömiseks ettevalmistamist – puhastamist ja tükeldamist – ning seeläbi ka menüü planeerimist ja oskusi neist mitmekesiseid roogi valmistada. Üks suurimaid takistusi on inimeste endi mugavus ja viitsimine,» lausus Pitsi.

Köögiviljad sisaldavad lisaks rohkele vee- ja kiudainete sisaldusele ka hulgaliselt erinevaid vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid, mis aitavad ennetada haigusi, tugevdavad immuunsüsteemi ning hoiavad kontrolli all vererõhku ja vere kolesteroolitaset.

Vitamiine ja mineraalaineid sisaldavad viljad erinevates kogustes. «Näiteks on südamele vajalikku kaaliumi palju redistes, kapsastes, rohelistes köögiviljades, porgandites, baklažaanides, kaunviljades. Magneesiumi saame rohelistest lehtköögiviljadest, maitsetaimedest ja kaunviljadest, vaserikkad on seened ja kaunviljad,» tõi Pitsi mõned näited.