6 märki, et oled tõsiselt vormist väljas

Regulaarne trenn on lihastele oluline ning parandab tervisenäitajaid. Foto: panthermedia.net / Wavebreakmedia ltd

Kui su argipäev koosneb vaid tööle ja tagasi koju kiirustamisest, õhtusöögi valmistamisest ja kodus aja veetmisest, on suur tõenäosus, et aktiivsuse tase on madal ning raskusi võib tekkida ka kõige lihtsamate harjutustega.

Portaal CheatSheet reastab kuus märki, mis annavad tõestust sellest, et vajaksid rohkem aktiivset liikumist.

Sa ei jaksa kätekõverdusi teha. Kätekõverdused on ideaalne näide füüsilisest võimekusest, sest neid tehes kaasad nii selja-, õla-, käte- kui ka kerelihaseid. Tegu pole kerge harjutusega, kuid heas füüsilises vormis inimene peaks jaksama ära teha vähemalt mõne kätekõverduse. Kui alguses on raske, võid neid hakata harjutama esmalt põlvedel ja tugevamaks muutudes suudad kindlasti hakkama saada ka päris õige kätekõverdusega.

Pärast füüsilist koormust taastub su südame löögisagedus aeglasemalt. Kui oled terve ja aktiivse eluviisiga, lööbki süda veidi kiiremini, et kehas hapnikuvaru tagada. Sõltuvalt vanusest võib südame löögisagedus aktiivse tegevuse puhul olla minutis 140 ja 190 vahel. Kui sellega lõpetad, hakkab südamelöökide sagedus taastuma ning väheneb umbes 20 löögi võrra minutis seniks, kui taastunud on normaalne rütm. Terve ja tugev inimene taastub koormusest kiiremini, vormist väljas inimesel võtab südame taastumine märksa kauem aega.

Sul on suur vööümbermõõt. Kaalunumber ei mängi tingimata rolli selles, kas pidada end ülekaaluliseks või mitte, sest aktiivse treenija kaal võibki olla kõrgem suurema lihasmassi tõttu. Küll aga tuleks jälgida vööümbermõõtu, sest mida mahukam on sealne rasvapolster, seda enam võib see mõjutada ka südame, neerude, maksa jm tervisenäitajaid. Kuigi kehad on erinevad, on üldine vööümbermõõdu soovitus naistele alla 88 ja meestele alla 102 sentimeetri.

Trepist ülesminek võtab võhmale. On loomulik, et ka hea füüsisega inimene hakkab treppe vallutades kiiremini hingama, sest keha vajab selleks pingutuseks rohkem hapnikku. Kui aga trepist kõndimine tähendab tõsist pingutust ning võtab väga võhmale, ei ole asjad enam korras. Hea oleks harjutada end kas või kerge regulaarse kardiotreeninguga, näiteks kiirkõnniga, mis tagab selle, et iga väiksemgi pingutus ei võta hingeldama.

Sa oled pidevalt väsinud. Selles võib süüdi olla muu hulgas ka vähene uni, stressirohke töö või kehvapoolne menüü. Oma osa on ka vähesel aktiivsusel. Ei maksa arvata, et trenn väsitab ära, vaid selle mõju on hoopis vastupidine. Samuti ei pea treenima nii, et veremaitse on suus – regulaarne ja jõukohane trenn hoiab kahtlemata pea selge ja annab energiat hoopis juurde.

Südame löögisagedus puhkeasendis on kõrge. Normaalseks südame löögisageduseks peetakse täiskasvanutel 60–90 (mõnel puhul 100) lööki minutis. Trenni ajal on see küll kõrgem, kuid seda ei annagi võrrelda puhkeasendiga. Kui aga ka istudes või süües on tunne, et süda jookseks justkui maratoni, võib see tähendada, et aktiivsus ja ka toitumine on paigast ära.