Kõige rumalamad dieedinipid, mida kaalulangetajale soovitada

Kasulikke rasvu ei tohiks vältida. Foto: panthermedia.net / Ekaterina Fedotova

Internet on täis hulgaliselt soovitusi kaalulangetuseks, ent suurem osa neist on äärmuslikud ning juba see annabki märku, et neid ei peaks tõenäoliselt jälgima.

CheatSheet portaal avaldab ülevaate levinumatest soovitustest kaalulangetajale, mida ei peaks uskuma, sest nendega teed endale rohkem kahju kui kasu. Ennekõike tuleb meeles pidada, et toitumine olgu mitmekesine ja mõõdukas ning kui kaalulangetaja jääb sellega üksi hätta, on mõistlikum küsida abi professionaalilt.

Rasvad teevad paksuks. On tõsi, et rasvaallikatest näiteks pähklites, seemnetes ja oliiviõlis on palju kaloreid ning seepärast tulebki nendega piiri pidada, kuid kindlasti mitte menüüst välja jätta. Keha vajab hädasti neis sisalduvaid oomega-3-rasvhappeid. Niisamuti ei pea kartma piimarasvu (juustus, jogurtis jm), sest needki on mõistlikus koguses organismile head.

Süsivesikute tarbimist tuleb piirata/vältida. Ka siin peitub tõde selles, et kiireid süsivesikuid võiks tõepoolest vältida. Nende alla kuuluvad näiteks toidud, mis sisaldavad palju valget suhkrut ja jahu (küpsised, saiakesed jm) ning need tõstavad veresuhkru taseme kiirelt lakke. Vältima ei peaks aga puu- ja köögivilju või täisteratooteid (riis, leib, pudrud jm), sest just need annavad kehale tegutsemiseks vajalikku energiat. Neid vältides muutud lihtsalt jõuetuks.

Patupäevad on vajalikud. Kui valid nädalas ühe päeva, mil sööd seda, mis hing ihaldab, lõpeb see enamasti liialdamisega, vahel lükkub edasi ka järgmisse päeva. Seepärast pole tark mõte süüa hommikuks jäätist, lõunaks burgerit ning õhtuks küpsetisi. Nii teed terve nädala pingutused maatasa, kui ületad oma tavapärase päeva kalorilimiidi mitmekordselt. Seega pole terve patupäev väga jätkusuutlik lähenemine, pigem võiks eelistada mõnda patutoidukorda.

Nälgimine ja toidukordade vahelejätmine annab märku heast dieedist. See on juba enesepiinamine ega tee organismile mitte midagi head. Samuti soodustab see ülesöömise ohtu ning peatselt kaalulangetuse plaanidest loobumist, sest inimesel lihtsalt pole jaksu ning kõik mõtted on toidul.

Väldi meelepäraseid toite. See võib kummaliselt kõlada pärast juttu patupäevadest, kuid jätkusuutlik pole ka lähenemine, et kõik oma suhkru- ja rasvarikkad lemmiktoidud peaks menüüst eemaldama. Kui need endale keelata, ihaldatakse neid veel rohkem. Pigem peaks piirduma väikeste portsjonitega, näiteks terve jäätisetopsi tühjendamise asemel tõsta seda endale natuke kaussi ja pane ülejäänu kõrvale.

Mida rohkem higistad, seda rohkem kaalu kaotad. Neid ei saa päris võrdelisse seosesse panna, pigem sõltub energiakulu treeningu raskusest ja kestvusest. Näiteks 30-minutiline sörkjooks ei pruugi metsikult higistama panna, kuid põletad sellega ikkagi keskeltläbi 300 kalorit.

Kaalulangetuseks on vajalik ainult kardiotrenn. Kuigi jooksmine ja kiirkõnd on head viisid liikumiseks ja kalorite kulutamiseks, siis ainult neist siiski ei piisa. Iga kardiotreeningu teeb paremaks mõõdukas jõutrenn, näiteks jooksmise puhul aitab just lihastreening lihaseid toonuses ja elastsena hoida ning jooksuvigastusi vältida.