/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/06/7179253t1he654.jpg)
Ilmad muutuvad üha külmemaks ja vahel kimbutavad peaaegu igaüht külmavärinad. Miks tekib külmale selline reaktsioon?
Tervisenõu: miks tekivad külmavärinad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Margus Lember kliinik.ee-s.
Külmavärin on subjektiivne külmatunne, millega kaasnevad värinad. Seda esineb sageli ägeda haiguse eelnähtude perioodil koos temperatuuritõusuga.
Vere valgelibledest vabanevate palavikku tekitavate ainete, pürogeenide toimel häälestub organismi soojusregulatsioon tavalisest kõrgemale kehatemperatuurile ning sellega kaasneb soojuse eraldamise vähenemine Ehk ahenevad nahaveresooned ja higinäärmete töö lakkab. Nahk jahtub ja inimene tunnetab subjektiivset külmatunnet.
Külmatundlikud retseptorid nahas erutuvad ning tekivad reflektoorsed vöötlihaste kokkutõmbed ehk värinad, mida inimene tajubki külmavärinatena ning tugevamal kujul vappekülmana. Lihaste värisemisel eraldub organismi soojust, mistõttu tuleb palaviku tõusuga kaasnevat vappekülma hinnata positiivse reaktsioonina.
Kui kehatemperatuur on saavutanud vastavale pürogeenile iseloomuliku taseme, laienevad pisut ka nahaalused veresooned, vere juurdevool nahka suureneb ja külmavärinad lakkavad.
Ka organismi alajahtumisel käivituvad analoogilised mehhanismid, mis kaitsevad keha ülemäärase jahtumise eest, sellega kaasnevaid lihasevärinaid tajutakse samuti külmavärinatena.
Loe ka teisi Tervisenõu lugusid: