Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tervisenõu: miks tekivad külmavärinad?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kui inimene saab külma, siis võib ta kergemini haigestuda. | FOTO: Panther Media / Scanpix / Wavebreakmedia ltd

Ilmad muutuvad üha külmemaks ja vahel kimbutavad peaaegu igaüht külmavärinad. Miks tekib külmale selline reaktsioon?

Vastab Margus Lember kliinik.ee-s.

Külmavärin on subjektiivne külmatunne, millega kaasnevad värinad. Seda esineb sageli ägeda haiguse eelnähtude perioodil koos temperatuuritõusuga.

Vere valgelibledest vabanevate palavikku tekitavate ainete, pürogeenide toimel häälestub organismi soojusregulatsioon tavalisest kõrgemale kehatemperatuurile ning sellega kaasneb soojuse eraldamise vähenemine Ehk ahenevad nahaveresooned ja higinäärmete töö lakkab. Nahk jahtub ja inimene tunnetab subjektiivset külmatunnet.

Külmatundlikud retseptorid nahas erutuvad ning tekivad reflektoorsed vöötlihaste kokkutõmbed ehk värinad, mida inimene tajubki külmavärinatena ning tugevamal kujul vappekülmana. Lihaste värisemisel eraldub organismi soojust, mistõttu tuleb palaviku tõusuga kaasnevat vappekülma hinnata positiivse reaktsioonina.

Kui kehatemperatuur on saavutanud vastavale pürogeenile iseloomuliku taseme, laienevad pisut ka nahaalused veresooned, vere juurdevool nahka suureneb ja külmavärinad lakkavad.

Ka organismi alajahtumisel käivituvad analoogilised mehhanismid, mis kaitsevad keha ülemäärase jahtumise eest, sellega kaasnevaid lihasevärinaid tajutakse samuti külmavärinatena.


Loe ka teisi Tervisenõu lugusid:

Tervisenõu: millal peaks muretsema lihasekrambi pärast?

Tervisenõu: mida kujutab endast bronhiit?

Tervisenõu: mis juhtub aegunud ravimi tarvitamisel?

Tervisenõu: mida teha, kui laps toppis midagi kõrva?

Tagasi üles