Tegelik põhjus, miks suurem osa dieete ebaõnnestuvad

Dieedi pidamine ebaõnnestub sageli. Foto: Panther Media/Scanpix

Sageli minnakse dieedile päevapealt, jättes lemmiktoidud menüüst välja ning tehes päevase kaloraaži minimaalseks. Sedasorti dieedid aga õnnelikult ei lõpe.

Miljonid inimesed otsustavad igal aastal end lõpuks kokku võtta ja dieedile minna, ent väga paljud ka ebaõnnestuvad selles, vahendab portaal Reader’s Digest. Kui dieedipidamine tõesti toimiks, siis ei eksisteeriks ilmselt ka dieettoidu tootjaid või toitumiskavade pakkujaid. Kui hakkad jälgima veidrat dieeti, mis annab lubaduse, et kaotad kiiresti hulga kilosid, on selle kaloraaž enamasti väga madal ning toidud ei täida kõhtu. Seepärast arvab organism, et käes ongi näljarežiim ning püüab omalt poolt toime tulla vähesema kalorikuluga.

Kui keha läheb näljarežiimile, langeb ka leptiini tase – see on hormoon, mida toodetakse rasvarakkudes ja vabastatakse verre siis, kui energiavarud on piisavad. Leptiin reguleerib energia saamist ja kulutamist ning annab ajule sel juhul signaali, kui energia on lõppemas. Seepärast viib ekstreemne dieet ja nälgimine leptiini taseme madalale ning kuna see hormoon ei lase inimesel nälgida, siis isu hoopis kasvab. Seega pole dieedil, mis nõuab nälgimist, kindlasti efektiivset tulemust ning väga suur tõenäosus on söömasööstude tekkeks.

Samas võib eeldada, et inimesed ekstreemsete dieetidega enam nii palju ei katseta ning püüavad oma keha kuulata, süües siis, kui tõesti päris nälg on. Toitu tuleb siiski võtta kui keha kütust, mitte vaenlast, ning kütus olgu kvaliteetne, sest see täidab ka kõhtu. See tähendab, et keha pitsat ja šokolaadi siiski ei vaja, küll aga tuleb teha selgeks, mida sellised isud tähendavad.

Sageli peitub põhjus mõne vitamiini, aga ka menüüs leiduvate heade rasvade (pähklid, seemned, avokaado, kala jm) puuduses. Seega tuleb meeles pidada, et kaalukaotus ei tule üleöö ning selle nimel tuleb tõesti vaeva näha, aga pigem tulgu see teekond tervisliku ja tasakaalus toitumise abil.