Unetu öö mõjub ajule nagu alkohol

Triin Ärm
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väsimus autoroolis võib olla väga ohtlik kaaslane.
Väsimus autoroolis võib olla väga ohtlik kaaslane. Foto: Panther Media / Scanpix / Andriy Popov

Kas oled tundnud mõnikord pärast unetud ööd, et ei mäleta, kuhu võtmed panid või oled tööle minnes kogemata ületanud teed punase tulega? Sa pole kahtlemata ainus, kuid nüüd on teadlased leidnud esimest korda sellele põhjenduse.

Selgus, et magamatus võib segada ajurakkude võimet üksteisega suhelda, kirjutab cbsnews.com. Sarnane efekt tekib siis, kui inimene tarbib liiga palju alkoholi. See suhtlemisprobleem viib omakorda ajutiste häireteni ning võib teadlaste sõnul mõjutada mälu ja visuaalset taju.

Uuringu vanemautor, dr Itzhak Fried tõdes, et magamatus röövib neuronitelt võime korralikult funktsioneerida. Nii on raskendatud inimese võime maailmast aru saada ja sellega suhestuda.

Fried uuris koos meeskonnaga 12 inimest, kes valmistusid epilepsia tõttu operatsioonile minekuks. Teadlased paigaldasid inimeste ajusse elektroodid, et teha enne operatsiooni kindlaks, miks neil inimestel tekivad krambid. Kuna unepuudus võib esile kutsuda krampe, hoiti patsiente öösel üleval, et kogu uurimisprotsessi kiirendada ja vähendada inimeste haiglas olemise aega.

Uurijad palusid osalejatel kategoriseerida pilte nii kiiresti kui võimalik. Elektroodid salvestasid nende ajutegevust.

Tulemused näitasid, et ülesande täitmine oli seda keerulisem, mida kauem osalejad olid üleval olnud. Kui aga osalejad muutusid unisemaks ja nende töörütm aeglustus, juhtus sama ka nende ajurakkudega.

Teadustöö teine autor Yuval Nir Tel Avivi ülikoolist tõdes, et neil oli huvitav näha, kuidas magamatus muutis ajurakud loiuks. Vastupidiselt tavalisele kiirele reaktsioonile oli neuronite töö nüüd aeglane.

Magamatus oli seotud neuronite võimega kodeerida ja tõlkida pilte teadvustatud mõteteks. Teadlased lisasid, et sama olukord võib tekkida, kui unevaeguses autojuht näeb sõiduteel inimest. Sõidukijuhil võib minna kauem aega, et reageerida ja pidurit vajutada.

Teadlaste sõnul tekitab see uurimistöö küsimusi kogu ühiskonna unepuuduse teemal ning kindlasti tuleks teemat edasi uurida.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Nature Medicine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles