/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/10/7300557t1hbfd2.jpg)
Sageli räägitakse kõrge vererõhuga seotud tervisemuredest, kuid mõnda inimest kimbutab hoopis vastupidine probleem. Mida tuleks teada madala vererõhu korral?
Tervisenõu: mida teha, kui vererõhk on madal?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab kardioloog Arvo Mesikepp kliinik.ee-s.
Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu languses ja sellest tingitud enesetunde halvenemises ning mõnedes üldnähtudes, näiteks külmades kätes ja jalgades või südamekloppimises.
Süstoolse arteriaalse vererõhu normi alampiiriks peetakse 100 mmHg. Vererõhu langus sellest allapoole võib põhjustada vaevusi. Madalat vererõhku täheldatakse tihti ka hästi treenitud sportlastel.
Kõige sagedamini esineb esmast (teistest haigustest või teguritest sõltumatut) hüpotooniat, mida ei saa haiguseks pidada, sest tegemist on loomupäraselt madala vererõhuga. Eelkõige kannatavad selle all kõhnad noored naised, võib esineda perekonniti. Seda soodustab vähene kehaline aktiivsus ja stress.
Teisene hüpotoonia kaasneb üldjuhul paljude haigustega, näiteks sisenõrenäärmete haigustega. Teisene hüpotoonia tekib ka nakkushaiguste põdemise järel, liikumatuse ja pika voodis lamamise tõttu, verehulga vähenemisest verejooksu tagajärjel, aneemiate või vere naatriumivaeguse korral, aga ka ühenduses mitmete ravimite kasutamisega.
Ortostaatilise (püstiasendis ilmneva) hüpotoonia korral tekib vererõhu langus siis, kui inimene tõuseb järsku püsti, samuti kestval seismisel, muul ajal on vererõhk normaalne. Üle 65-aastaste hulgas täheldatakse ortostaatilist hüpotooniat 18–25 protsendil. Põhjused on samadm mis esmase või teisese hüpotoonia korral, lisapõhjustena veel ka veenilaiendid ja tromboosijärgne sündroom, autonoomse närvisüsteemi häired.
Raviks tarvitatakse vererõhku tõstvaid vahendeid. Hästi mõjub füüsiline aktiivsus, sportimine, samuti massaaž. Soovitatav on tarbida rohkem vedelikku, hommikuti korralikult süüa.
Ortostaatilise hüpotoonia korral mõjub soodsalt jalalihaste treening, aga ka tugisukkade kandmine, mis soodustab vere jõudmist südamesse. Kui hüpotoonia on seotud mõne haiguse või haigusseisundiga, tuleb ravida põhihaigust.
Loe ka teisi tervisenõu lugusid: