Mis peitub seljavalu taga?

Foto: Pfizer

„Ai, kui valus mu selg on!” Selline hüüatus ei ole harukordne isegi noorte inimeste seltskonnas. Inimesed tunnevad hädasolijale kaasa ja jagavad heldelt nõuandeid: vajad rahu, tee trenni, käi ujumas, mine massaaži. Mõni jagab oma kogemust salvidega. Ent mõnikord sport ja muud soovitused ei aita, sest lisandunud on ka valu neuropaatiline komponent, mille raviks on vaja teist tüüpi ravimeid kasutada. Mille järgi siis ära tunda neuropaatilist valu ja kuidas seda ravida?

Neuropaatilise seljavalu ära tundmine ei ole kuigi lihtne. Ehkki  seljavalu esineb väga sageli, võib iga inimene seda tunda erinevalt, valu võib olla erineva tugevusega jne. Uuringute andmetel tunneb ägedat seljavalu vähemalt korra aastas 36–68% kogu inimkonnast, 47–84% vähemalt korra elus ja igal kümnendal inimesel muutub  see krooniliseks ega möödu ka kolme kuu jooksul.

Treeningsaali või voodisse? Või hoopis arsti juurde?

Kaebusel „selg valutab” võib olla terve rida põhjuseid. Nendest sagedamad on lihase- ja sidemevenitused, mille raviks sobivad muuhulgas puhkus, õiged harjutused ning valu- ja põletikuvastaste ravimite lühiajaline tarvitamine ja mille kordumist aitab ennetada sobiv ja regulaarne füüsiline aktiivsus. Seljavalu võivad põhjustada vähene treenitus,  lülidevaheliste ketaste degeneratiivsed muutused või nende  väljasopistumine, aga ka vaagnaelundite, neerude, seedekulgla ja muud haigused.

Sellepärast on oluline seljavalu kohta võimalikult palju teada, et aru saada, millal tuleb arvuti välja lülitada ja spordisaali kiirustada ja millal arsti juurde rutata. Kui kolleeg end vaevu toolilt püsti ajab, ei maksa talle pakkuda tuttava massööri telefoninumbrit, vaid soovitada valu põhjused täpselt välja selgitada.

Saage tuttavaks: neuropaatiline valu

Sel korral tahame lähemalt rääkida valu neuropaatilisest komponendist. Mis see on?

Neuropaatiliseks nimetatakse valu, mida põhjustab närvisüsteemi kahjustus. Tegemist on kroonilise valuga, mis oluliselt raskendab igapäevaseid tegevusi ja häirib und. Erinevate riikide uuringute andmetel vaevab neuropaatiline valu 7–10% inimestest. Kõige sagedamini avaldub valu seljas, iseäranis nimme ja kaela piirkonnas. Neuropaatilist valu aitab ära tunda selle olemus, valutav koht ning sellega kaasnevad tajuhäired ja jõu vähenemine jäsemetes. Kui tunnete põletavat, valusalt külmetavat, elektrilööki meenutavat valu või ilma mingi põhjuseta tekkinud torkimist, kõrvetust, tundlikkuse vähenemist, siis võib tõenäoliselt olla tegemist neuropaatilise valuga.

Kui teil valutab nimmepiirkond ja valu kiirgab jalgadesse põlvist allapoole ning kaelavalu kätesse küünarnukkidest allapoole, on selle valu põhjus arvatavasti närvijuure pitsumine, mis on tekkinud selgroolülide, lülivaheketaste või liigeste degeneratiivsete muutuste või lülisambakanali kitsenemise tagajärjel. Niisugust valu nimetatakse päritolu järgi segavaluks, milles on neuropaatilise valu element, sest seda kutsuvad esile nii selgroo degeneratiivsed muutused kui ka närvijuure kahjustus.

Sellistel  juhtudel tuleks pöörduda arsti poole. Muretsemiseks on põhjust ka siis, kui nimmepiirkond valutab kauem kui kolm kuud, isegi kui valu ei kiirgu jalgadesse. See on päevakorras just vanemate inimeste seas, sest neid tabab neuropaatiline valu märksa sagedamini kui nooremaid. Niisiis – kui kuulete, et ema otsib seljavalu jaoks jälle imesalvi ja võtab nimmevalu pärast tihti ravimeid, soovitage tal parem arsti poole pöörduda.

Kaks kolmandikku haigetest ei olnud sellisest diagnoosist varem kuulnud

Miks on tähtis teha vahet neuropaatilisel ja tavalisel valul? Kas tõesti tuleb arsti poole pöörduda?

Neuropaatilise valu diagnoosimine võimaldab määrata sobiva ravimi, sest enamkasutatavad valuvaigistavad ravimid ei pruugi olla tõhusad. Kui neuropaatilise valu ravimiseks määratakse ravim õigel ajal, siis saab vähendada mitme teise ravimirühma tarvitamist. Näiteks mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite pikaajaline tarvitamine võib kaasa tuua seedetrakti häireid, neerutalitluse halvenemise ning võib tõsta arteriaalset vererõhku,  valu tõttu tekkinud unehäirete leevendamiseks kasutatavate rahustitega võib aga inimene liigselt ära harjuda.

Euroopas kannatab neuropaatilise valu all ligikaudu 22 mln inimest. Muide, Euroopas läbi viidud uuringud näitasid, et 2/3 valu all kannatavatest inimestest ei olnud kunagi kuulnud neuropaatilisest valust ja üle 1/3 neist, kes olid sellest kuulnud, ei saanud aru, mida see  tähendab. Niisiis kannatavad tuhanded inimesed päevast päeva valu, mis segab töö tegemist ja liikumist, tarvitades ebapiisava mõjuga ravimeid, selle asemel, et  otsida asjatundlikku abi arsti juurest. Kui me räägime tervisest, siis ei ole kannatlikkus alati voorus, sest valu käes vaeveldes võime kaotada igasuguse elurõõmu ja valesti tarvitatavate ravimite tõttu kogeda muid tervisemuresid pealekauba. Probleemi aitab  lahendada visiit arsti juurde ja asjakohane ravi.

Valu neuropaatilise komponendi tuvastamiseks on välja töötatud mitmeid küsimustikke, näiteks painDETECT.ee, mida ka Eesti spetsialistid kasutavad.​

Allikas: 
*Intervjuu neuroloog dr Kristina Ryliškienėga. Kardiolitos Klinikos Vilnius Leedu. 

Artikli avaldamist toetab Pfizer (WBANEU0517039). 

Vaata ka: www.paindetect.ee