Murra muster: mida teha siis, kui sööd selleks, et stressi leevendada

Magusa söömine võib mõjuda pingelises olukorras rahustava või jõudu andvana. Illustratsioon: Shannon Fagan/Panthermedia

Stressist või emotsionaalsest pingest söömine ei ole probleemide lahendus. See toimib ainult ajutiselt ja mis hullem, põhjustab pikaajalisemat probleemi kui kaalutõus.

Harvardi terviseraportis kirjutatakse, et ajus on piirkonnad, mida tasustatakse rasva- või suhkrurikaste toitude söömise eest. Üle aastakümne kestnud psühholoogilised uuringud on näidanud, et iga käitumine, mida premeeritakse, tõenäoliselt kordub.  

Selleks, et seda lõpetada, tuleb leida stressisöömise põhjus. Kas toit rahustab sind, hüvitab raske päeva või tõstab tuju? Nende mustrite märkamine teeb probleemi lahendamise lihtsamaks ja aitab mõista, et söömine ei seda ei lahenda.

Teine viis, kuidas emotsioonide mõjul söömist kontrollida on leida olukorrad, mis selle vallandavad. Pea toidupäevikut, kus kirjutad lisaks sellele mida sõid, ka seda kuidas end samal ajal tundsid.

Kui tunned juba teatud mustrit, mis stressisöömist põhjustab, siis loo strateegia, kuidas seda katkestada. Näiteks kui sööd, sest tunned, et väärid seda peale rasket päeva, mäleta ka, et väärid kaalukaotust, head enesetunnet ja eneseuhkust. Kui sööd stressist, õpi seda maandama. Jooga, meditatsioon ja regulaarne treening võib aidata stressitaset vähendada.

Parimad tähelepanu kõrvaletõmbajad on need, mis võtavad umbes viis minutit. Mida rohkem viise enda peatamiseks leiad, seda lihtsam on kahjulikust harjumusest loobuda. Võid proovida näiteks: 

• viieminutilist jalutuskäiku,
• õues istumist, 
• oma lemmikmuusika järgi tantsimist,
• lähedase sõbraga telefonis vestlemist.

Kui sul ei õnnestu stressi puhul söömist ise lõpetada, võid kaaluda kognitiivset käitumisteraapiat. See innustab avastama negatiivseid ja mitteproduktiivseid mõtteviise, näiteks murega šokolaadist abi otsimine, ning õpetab neid asendama uute mõttemustritega, millest on palju rohkem abi.