Vähidiagnoosi saanud naine: ravitsejate sekkumine teeb asja hullemaks

Maire Forsel. Foto: Erakogu

Leisi Lapikoja perenaine Maire Forsel käib alati rinnavähi sõeluuringus, kui sinna kutse saab. Seal avastatigi tal algstaadiumis vähk, mistõttu soovib ta südamele panna, et naised kontrolliksid end regulaarselt juba noorena.

«Nädal-paar hiljem (pärast sõeluuringut – toim.) potsatas mu meilboksi korduvkutse, kus oli kirjas, et paremas rinnas on täheldatud väike muutus ja paluti tulla Tallinna lisauuringutele. Tehti ultraheli ja biopsia. Halb uudis oli see, et tükk oli rinnas tõesti olemas, hea uudis aga see, et kaenlaalustes lümfides mingit muutust ei nähtud. Biopsia vastus tuli eelmisel nädalal ja kuni selle hetkeni ma veel lootsin, et ehk on tavaline tsüst või midagi healoomulist. Kahjuks oli tulemuseks ikkagi vähk, keskmise agressiivsusega (G2),» kirjutas naine Facebookis.

Sel nädalal käis ta PERHis onkoloog dr Riina Kütneri vastuvõtul, sai teada operatsiooniaja ning läbis erinevaid analüüse. «Kõige kauem istusin anestesioloogi juures – see inimene oli nii südamlik ja hea, et seal olles tundsin, kuidas nutt nagu paisu tagant tahab valla puhkeda. Olin sinnamaani käinud kabinetist kabinetti nagu paralleelreaalsuses, saamata aru, mis minuga toimub. Tema empaatiline olek tõi mind iseenda juurde tagasi ja kui kabinetist välja sain, siis hakkasin lihtsalt keset koridori lahinal nutma,» kirjeldas ta. Sel päeval jõudis talle kohale, millisesse olukorda on ta sattunud ja kui palju võib olla neid naisi, kes samuti sõeluuringu kutse said, aga sinna kunagi ei lähe.

Sõeluuringul käivad pooled kutsutuist

2016. aastal käis rinnavähi sõeluuringul 31 853 naist, mis on aga 56,4 protsenti kogu sihtrühmast. Seega pea pooled eagruppi kuuluvad naised ei läinud end kontrollima. Maire Forsel rääkis Postimehele, et inimesed küll tohutult kiruvad tervishoiusüsteemi pikkade järjekordade jm pärast, kuid kindlasti on tema arvates selliste seas ka neid, kes riigi poolt tasutud uuringule ei lähe. «Kui nad läheksid ja kasvaja avastataks algusjärgus nagu minul on, maksaks ravi kordades vähem,» nentis ta.

Pärast Facebookis oma loo avalikustamist on Forselile kirjutanud tohutult naisi, nende seas ka neid, kes on välja tulnud isegi 3. staadiumi vähist. «Selliseid on olnud mitu ja need olukorrad on väga hullud olnud – nad on läinud arstile alles siis, kui rind on juba paistes ja pakitseb või leiavad ise rinnast tüki,» rääkis ta. Suurem osa temaga kogemusi jaganud naistest on olnud alla 50-aastased, kes on seega haigestunud juba 30-40. eluaastates. Eile kirjutas Mairele ka 27-aastane naine, kes täna on tunnistatud rinnavähist terveks, mis kinnitab samuti tõsiasja, et regulaarselt võiks kontrollis käia ka nooremad naised.

Forsel rääkis, et alati ei pruugi abi olla peegli ees oma rindade kontrollimisest, sest näiteks tema kogemuse puhul oli kasvaja rinna all. «Kui pikali viskan ja tean, et ta seal on, siis võin midagi tunda. Naisi õpetatakse nii, et peegli ees tuleb rinnad läbi kombata, aga mina ei oleks sellise meetodiga seda leidnud,» selgitas ta. Ka oli tema jaoks ehmatav, kui palju üldse oli naisi, kel on jagada lugu rinnavähist. Seepärast kirjutasid talle ka paljud naised väites, et lähevad kohe kontrolli ning seni neil sõeluuringu kutse lihtsalt vedeles laual. Forsel tõdes, et kui keegi ei julge avalikult haigusest rääkida, siis võibki jääda mulje, et seda nii palju ei esinegi.  

«Kui sellest aga niimoodi kirjutatakse, siis tulevad välja inimesed, kes ütlevad, et ei räägi oma emale, mõned isegi mitte mehele ja lastele, sest ei taha neid muretsema panna. Ka minu mees muretseb rohkem kui ma ise,» nentis ta.

Ravitsejad pakuvad abi

Seoses diagnoosi saamise ja oma loost rääkimisega on Maire Forselile avanenud veel üks vähihaigete elu varjupool – (liba)ravitsejate sekkumine. «Mäletan, kuidas väikese Annabeli perele koguti raha ja pere «Ringvaates» palus, et soovime nüüd rahu, et keskenduda lapse ravile. Mõistan hästi, mida nad mõtlesid – üks asi on see, et niikuinii paljud inimesed toetavad ja kirjutavad, aga teine pool on see, et üks inimene pakub abiks MMSi, teine soodat jm,» rääkis ta.

Forsel sõnas, et vähihaiged on niigi hirmul, kuid veel enam segadusse ajavad neid ravitsejad ja muud abistajad, kes võivad rääkida, kui palju inimesi on MMS terveks ravinud või on keegi oma ravist üldse loobunud, kuna organism tervendavat end ise. «Arstid teavad vägagi hästi, et organism teinekord end ise tervendab, aga pahaloomuline kasvaja seda ei tee. Inimene mõistab end ise surma, kui libaravitsejate juttu usub,» rõhutas ta vajadust tavameditsiini usaldada. Paarist abipakkujast oli naisele selgelt näha, et see on nende äri, aga enamiku puhul paistis, et nad reaalselt usuvad, et alternatiivravi ravib vähist paremini terveks kui arstiabi.

«Olin väga hädas vastamisega - nägin mõne puhul, et ta päriselt hoolib minust ja kuidas siis ütlen nii, et lõpeta ära see loll jutt. Ega ma pole selle vastu, loomulikult teatud taimed tugevdavad immuunsüsteemi ja osa soovitustest on olnud asjakohased, aga MMSi soovitamine ei ole normaalne,» ütles Forsel.

Loe rohkem:

• Radioloog: rinnavähil puuduvad varajased sümptomid, diagnoosida aitab vaid uuring
• Rinnakabinetti oodatakse kõiki naisi: kontrolli pääseb ka ilma saatekirjata
• Suur osa rinnavähijuhtumitest avastatakse juhuslikult