Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Treening, mis aitab leevendada kontoritöötaja tervisehädasid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kontoritöötaja.
Kontoritöötaja. Foto: Panther Media/Scanpix

Istumine on küll mugav, kuid kontoritöö puhul saab seda liiga palju. Õnneks on kontoritöötajal võimalus tööpaika endale sobivaks kohandada ning teha liikumispause. Abiks vaevustest vabanemisel on ka jõutreening. 

MTÜ Tööfüsioteraapia juhataja ning tööfüsioterapeudi Liina Pääbo sõnul on kontoritöötajate hulgas kõige levinumad tervisemured järgmised:

  • kaela-õlavöötme kangustunne ja valu;
  • probleemid ülajäsemega (ei pruugi olla konkreetne diagnoos, aga esineb randme-, küünarliigese- ja õlavalu);
  • alaseljavalu;
  • pingepeavalu.

«Kaela-õlavöötme probleemide puhul võib põhjuseid olla palju, näiteks liiga pikalt ühes asendis viibimine, kaela painutus koos sissepööratud ja tõstetud õlgadega, stressirohke töö ja lisanduv tuuletõmbus. Siin kombineeruvad füsioloogilised, psühhosotsiaalsed ja füüsikalised ohutegurid ning tegeleda tuleks kõigiga,» selgitas Pääbo Tööelu portaalile.

Töökoht korda

Alustada võiks töökoha endale mugavaks kohandamisega. Kui töötaja tunneb kaela-õlavöötmele suurt koormust, siis võiks kontrollida, kas küünarvarred on toetatud. Kui ei ole, siis tasuks kaaluda küünarvarretugesid, mis vähendavad käe raskust ja kaela-õlavöötmelihastele mõjuvat koormust. Samuti on palju abi venitusharjutustest, liikumispausidest ja ka jõutreeningust.

«Praegu rõhutatakse teaduskirjanduses väga jõutreeningu olulisust ning häid tulemusi on toonud juba kaks minutit jõutreeningut päevas. Tulemuste saavutamiseks tuleks seda teha regulaarselt vähemalt kuus nädalat,» soovitas tööfüsioterapeut.

Kui esineb probleeme kätega, siis tuleb põhjuseid otsida taas arvutitöökoha ergonoomikast – kuidas kasutatakse arvutit ja klaviatuuri ning kas tööd tehes saab koormust jaotada ühtlaselt mõlema käe vahel. Kasu on ka käelihaste treenimisest.

Alaseljavalu puhul on oluline sobiv töötool. «Sageli ostetakse kõigile ühesugused toolid, kuid inimesed on erisuguste mõõtmete, vajaduste ja mugavustajuga. Hea oleks pakkuda võimalust töötada eri asendis – istudes, seistes või pukk-toolil ehk poolistuvas asendis,» lisas Pääbo.

Pingepeavalude põhjuseid tuleb otsida tööstressist ning pea ja kaela sundasendist. Leevendust pakuvad tööstressi vähendamine, silmaharjutused, liikumispausid ja harjutused kaela liikuvuse parandamiseks. Omal kohal on ka massaaž tennisepalliga, värske õhk, hingamis- ja lõdvestusharjutused.

Mõju töötulemustele

Kõige suurem tervisega seotud regulaarne mõju töötulemustele on ametikohalt puudumine. Töö jääb tegemata või tuleb kulutada täiendavaid ressursse asendaja leidmisele. Mida vähem pöörata tähelepanu ergonoomikale, seda enam tuleb tegeleda tööandjal probleemidega ja teha planeerimata kulutusi. 

Liina Pääbo sõnul on viimasel ajal tõusuteel tööandjate teadlikkus sellest, kuidas töötaja tervis mõjutab ettevõtte finantsnäitajaid. Rolli mängib siin ka tööjõu nappus, mis paneb olemasolevaid inimesi kõrgemalt hindama.

Olukorda aitaks parandada tööpäeva sisse enamate liikumispauside planeerimine. On arusaadav, et tööd on palju ja aega vähe, kuid terve töötaja on efektiivsem ja jõuab rohkem ära teha.

«Osas töökohtades on töötajad, kes pauside ajal teisi liikuma kutsuvad ja ise harjutusi ette näitavad, teised käivad pärast tööd koos treenimas, kolmandatel on olemas tervisenurk koos varbseina, mati ja palliga, neljandad kutsuvad treeneri kontorisse,» loetles Pääbo häid näiteid. Kõige olulisem on aga muuta liikumine osaks töökultuurist.

Tagasi üles