Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Levinud haigus segas pikki aastaid Jennifer Anistoni igapäevaelu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jennifer Aniston.
Jennifer Aniston. Foto: Mario Anzuoni / Reuters / Scanpix

Näitleja Jennifer Aniston kannatas enese teadmata aastaid kroonilise kuiva silma sündroomi käes, mis mõjutas nii tema tööd kui ka igapäevategevusi.

«Varem ma ei teadnudki, et see on päris probleem – mõtlesin, et see on vaid minu mure. Vahel pidin võtteplatsil kümneks minutiks töö peatama ja silmadele niiske lapi panema või siis pidevalt silmatilku kasutama,» kirjeldas näitleja portaalile Reader's Digest.

Aniston on reklaaminägu uues kampaanias, mis kutsub üles tõstma teadlikkust kuiva silma sündroomi osas. Näitleja tunnistas, et kui polnud haigusega veel niivõrd kursis, olid silmatilgad tema parimaks kaaslaseks. «Ma ei saanud isegi välja jooksma minna, ilma et oleksin pidanud tilku pidevalt silma panema,» sõnas ta. Haigus tõi kaasa silmade kipitust, ärritust, sügelust ning aeg-ajalt ka nägemise hägustumist, mistõttu pole imestada, et Aniston seda silmatilkadega pidevalt leevendada püüdis.

Ta kasutas toona vaid kindlaid kosmeetikatooteid ning pigem vältis silmalainerit ja ripsmetušši. Samuti märkas ta, et on hakanud kõrvale hiilima nii töö- kui ka eraeluga seotud üritustelt, kui see võinuks tõstatada tema silmaprobleemi ning ta oleks pidanud seda teistele selgitama.

Lõpuks läks Aniston silmaarsti juurde ning läbis ka kuiva silma analüüsid. Seda soovitab ta teistelgi koheselt teha, kui kaebused silmade osas mõne ajaga ei kao. Kuna sündroomi üheks riskiteguriks on pidev nutiseadmete kasutamine, siis rääkis näitleja kampaania raames ka seda, et nüüd eelistab ta sõnumite saatmise asemel pigem helistada, et peaks vähem ekraani vaatama.

«Olen ka palju teadlikum selle osas, et tõeline silmast-silma vestlus on siiski kõige parem. Muidugi kasutan ka telefoni ning vaatan igapäevaselt ekraani, aga ma ei taha enam, et mu silmad oleks selle külge justkui liimitud,» nentis ta.

Silmaarst Merike Jaksi selgitab Kliinik.ee portaalis, et kuiva silma sündroomi tunneb ära selle järgi, et silm on punane, väsinud, esineb tavapärasest rohkem pilgutamist, torkivat tunnet ja tahaks pigem silmi kinni hoida. «Kuiva silma puhul on tihti puru tunne. Kuid sageli võibki silmas puru olla,» lisas arst.

Kuivale silmale on abiks kunstpisarad. «Uuema aja kunstpisarad on sellised, kus säilitusained lagunevad silmas ära veeks, hapnikuks ja naatriumkloriidiks. Need on kõik inimorganismile normaalsed ega tohiks allergiaid tekitada. Iga tilga komponent võib samamoodi ärritust tekitada. Kui üks kunstpisar ei sobi, ei tähenda see, et ükski ei sobi. Peab proovima järgmist,» soovitas Jaksi.

Ida-Tallinna keskhaigla silmakliiniku arstide sõnul ei saa kuivsilmsust lõpuni välja ravida. Lisaks kunstpisaratele on võimalus veel paigutada silma ajutised või püsivad pisarakanalikorgid. Kuivsilmsust võib põhjustada pidev arvutisse vaatamine, sestap peaks tööruumides püüdma vältida kuiva kliimat. Kindlasti saab silmade mugavust paremaks muuta toidu ja elustiili korrigeerimisega. Ebamugavustunde korral võiks pöörduda kõigepealt silmaarstile, kes pakub lahendusi. Kindlasti ei ole tegu probleemiga, millega peaks harjuma või mida kannatama.

Loe veel:

Tagasi üles