Võimlemistreener: terve süda saab trenniga veelgi tervemaks

FOTO: panthermedia.net / Andriy Popov

Võimlemistreener Reet Pool märgib, et toitumist ja treeningut peetakse tänapäeval suureks teaduseks, ent valikud tasub teha ikkagi oma enesetundest lähtuvalt - sel juhul on treeningust palju kasu. 

«Treenimiseks ei pea minema kallisse spordisaali, kõige parem on trenni teha maal värskes õhus ja käepäraste vahenditega. Kusjuures – trenni tehes peab olema rõõmus meel. Vihase tujuga ei tasu üldse hakata ennast treenima,» rääkis psühholoog ja võimlemistreener Reet Pool Tallinna keskraamatukogus aset leidnud loengus, vahendab Pealinn.

Toitumise juures on Pooli sõnul hulgaliselt aspekte, alates sellest, kui palju kordi suutäit mäluda, lõpetades sellega, kuidas laud on kaetud ja milline on sööjat ümbritsev olustik. Kõiki neid ei pea ega jõuagi jälgida, aga põhiküsimustele – millal süüa, mida süüa, kuidas seda teha ja kui palju oleks mõistlik – tuleb enda jaoks ikkagi vastus leida.

Kuigi paljud toitumisspetsialistid ei soovita õhtul enam süüa, ei keela Reet Pool iseenesest ka õhtul söömist, pidades seda kindlasti paremaks kui näljakrampides vaeveldes und oodata.

«See on kuidas kellelegi. Öeldakse ju, et paar tundi enne trenni ei tasu süüa. Jah, täis kõhuga ei ole mugav ennast liigutada, aga ka tühja kõhuga ei ole see suurem asi. Ega inimene ei lähe ju ka puid lõhkuma näljasena,» rääkis Pool. «Süüa tasub kas vähe korraga ja sageli või harvem, aga siis juba korraga suurem kogus.»

Oma kehakaalu kontrollimiseks võib Reet Pooli hinnangul kasutada üldtunnustatud kehamassiindeksit (KMI). See leitakse valemist KMI = inimese kaal (kg) jagatud pikkuse (m) ruuduga. Loomulikult sõltub tulemuse tõlgendamine inimese vanusest, soost ja etnilisest kuuluvusest, aga laias plaanis on need järgmised: KMI alla 19 tähendab alakaalu, 19–24,9 loetakse normaalseks, üle 30 tähendab rasvumist ja üle 40 haiglaslikku rasvumist. Siiski tasub KMI juures tähele panna, et aeg muutub ja sellega koos ka inimesed ja arusaamad. Nii on WHO võtnud eesmärgiks see indeks ümber rehkendada.

Ka vööümbermõõduga saab oma kehamassi n-ö nõuetele vastavust määrata. Naistel võiks see olla kuni 88, meestel 92–94 cm. «Kõige ohtlikum on, kui inimene on vöökohast paks. Kui kõhu pealt katsudes tundub olevat pehme, siis tähendab see seda, et rasvkude on kogunenud naha alla ja see ei ole ohtlik rasv. Hoopis tõsisem on lugu siis, kui kõht on kõva, sest siis on rasv kogunenud elundite ümber,» selgitas Pool. Neist esimest nimetatakse subkutaanseks, teist vistseraalseks rasvumiseks.

Treener märkis, et trenn ei tähenda tingimata jooksmist ja hüppamist ega jõusaalis käimist. Ennast võib treenida kodust väljumata, rakendades rahulikke harjutusi. Näiteks kinnisilmi ja laialisirutatud kätega alustades ja näpuga ninaotsa puudutamine treenib tasakaalu. Pehme palli pigistamine treenib käelihaste tööd. Kui palli üksteisele visata, treenitakse reaktsioonikiirust.

Pooli arvates ongi treenimine läinud tänapäeval väga teaduslikuks, kõigi reeglite järgimine eeldab juba teatavat fanatismi ja see on suur ülepakkumine n-ö tavainimese jaoks. Ta kinnitab, et trenni tegemiseks ei ole tarvis teab millist varustust. 

«Ületreenitus teeb haigeks, mistõttu kõige tervemad inimesed on rahva- ja tervisesportlased. Ja vägisi treenida ei ole mõtet, trenn peab inimesele meeldima. Terve süda saab trenni tehes veelgi tervemaks. Haige süda aga võib üldse lakata tuksumast, kui endale treeninguga liiga tehakse,» nentis ta.

Pool rõhutas, et eakale, mittetreenitud inimesele, eriti mingi südame- või maksahaiguse kahtluse puhul, on intensiivne treening ohtlik. Ka jõusaalitreeningut ei tohiks üle 65-aastased vähetreenitud inimesed ette võtta. Selle asemel tasub ennast pidevalt sihipäraselt liigutada, sest see treenib ka aju ja ergutab mõttetegevust.

Tervisele ja enesetunde parandamisele võib piisata enda kümne minuti pikkusest liigutamisest. Näiteks istuva töö puhul tõusta vähemalt iga tunni tagant korra püsti, liikuda ringi ja istuda tagasi. Ja nii kogu päeva vältel. «Peaasi, et inimene, eriti juba aastates inimene, päevad läbi niisama ei istuks,» kinnitas Pool.

Loe täismahus artiklit Pealinnast

Tagasi üles