Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Uneuuringute kättesaadavus paraneb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Unehäired pole naljaasi. Foto on illustratiivne.
Unehäired pole naljaasi. Foto on illustratiivne. Foto: Panther Media / Scanpix / Wavebreakmedia ltd

Tänavu hakkas haigekassa rahastama uneaegsete hingamishäirete kahtlusega patsientide uuringud. Uusi võimalusi tutvustab PERHi kopsuarst-vanemarst Erve Sõõru.

Uute tervishoiuteenuste lisamine loetellu võimaldab diagnoosida uneaegseid hingamishäireid, määrata täpse hingamishäire tüübi ja raskusastme vastavalt rahvusvahelistele juhistele, kirjutab Terviseuudiste portaal. Unehäirete varajane diagnoosimine ja ravi võimaldab kokku hoida paljude haiguste kallima ravi pealt. Täpne diagnostika on aluseks heale ravitulemusele.

Üle 90 protsendi uneaegsetest hingamishäiretest on seotud kopsude ventilatsiooniga. Diagnoosimisel kasutatav apnoe/hüpopnoe indeks (AHI) väljendab apnoe ja hüpopnoe episoodide esinemiste arvu ühe unetunni kohta. Uneapnoe põhjustab elukvaliteedi langust, on seotud kõrgvererõhktõvega, diabeediga ja südameveresoonkonna haigustega ning tõstab töö- ja liiklusõnnetustesse sattumise riski. Kõigil nendel probleemidel on omakorda tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed.

Varasemalt standardiks peetud polüsomnograafia ei ole uneaegse hingamishäire täpsustamiseks alati sobivaim uuring. Järjest enam uuringuid tehakse ambulatoorselt ehk patsiendi kodus. 

Patsiendile saab valida sobiva uneuuringu kõigi nelja diagnostikaklassi hulgast: polüsomnograafia, hingamise polügraafiline uuring täismahus, hingamise polügraafiline uuring osalise mahuga, koguöö digitaliseeritud pulssoksümeetriline uuring. Kõiki uuringuid hinnatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud standardite järgi.

Euroopa Uneuurijate Seltsi hiljuti avaldatud klassifikatsiooni kohaselt võib uni olla häiritud ka seni diagnoosimata või alaravitud bronhiaalastma, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse või hingamispuudulikkust põhjustava neuroloogilise haiguse tõttu. Lihtsalt norskamine tuuakse välja eraldi sümptomina, see on enamasti perekondlik probleem. Liialt sageli magatakse norskamise tõttu eraldi tubades – koguni 37 protsenti peredest!

Loe uneuuringutest pikemalt Terviseuudistest.

Tagasi üles