Tervisenõu: mida tuleks teada kõhuorganite tsüstidest?

Kõhuvalu.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Enamasti juhuleiuna avastatud kõhuorganite tsüstid tekitavad tihti inimeses hirmu ja muret, kas nendega peab midagi ette võtma ja kas need võivad olla pahaloomulised?

Kõhuõõneorganite tsüstidest kirjutab üldkirurg dr Airi Tark:

Tsüst on enamasti õhukese seinaga healoomuline vedelikukogum. Tsüstid võivad olla kaasasündinud või tekkida ka elu jooksul. Kõhus olevad tsüstid võivad esineda enamasti nii maksas, põrnas kui ka kõhunäärmes. Eraldi käsitletakse tsüste munasarjades.

Maksatsüste esineb suhteliselt sageli ning tihtipeale mitmete kolletena. Enamasti need kaebusi ei põhjusta. Kui aga tsüstid on väga suured, võivad nad hakata suruma naaberorganitele ning põhjustada valu või ebamugavustunnet paremal roidekaare all. 

Väikesed tsüstid ei vaja ravi ja neid võib jälgida ultraheliuuringuga 1-2 aasta järel. Suured, sümptomaatilised tsüstid võivad vajada ravi kas punktsiooni (ultraheli kontrolli all süstlaga vedeliku eemaldamine tsüstist) või kirurgilise eemalduse näol. Samalaadselt maksatsüstidega käsitletakse ka põrnatsüste.

Pankrease ehk kõhunäärme tsüstid nõuavad erinevalt maksa- ja põrnatsüstidest täpsemat hindamist ja jälgimist pahaloomulisuse ohu tõttu. Kõige levinum on peale kõhunäärmepõletikku või -traumat tekkinud pseudotsüst, mis tavaliselt 3-4 kuuga iseenesest kaob või väheneb. Kui selline tsüst on diameetriga üle kuue sentimeetri ning see pole kadunud nelja kuuga pärast traumat/põletikku, vajab see dreneerimist (tühjendamist makku või süstlaga vedeliku eemaldamist) või operatiivset ravi. 

Osadel kõhunäärme tsüstidel on oht muutuda pahaloomuliseks, mistõttu vajab nende iseloom täpsustamist MRT-l või KT uuringul. Vähi potentsiaaliga on näiteks mutsinoosne tsüstadenoom ja papillaarne tsüstiline tuumor. Jälgimise ja operatiivse ravi rakendamine sõltub tsüsti tüübist, iseloomust, suurusest, sümptomaatikast.


Loe ka teisi tervisenõu lugusid:

Tagasi üles