/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/09/7559323t1h7c97.jpg)
Peensoolepõletik, millest räägitakse kui maksalutikatest, levib tihti saastunud vee või toiduga. Kui sageli seda põetakse?
Tervisenõu: kui paljusid kimbutavad maksalutikad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/09/7559313t1h7688.jpg)
«Maksalutikad» on rahvapärane haiguse nimetus. Tegelikult ei ole haigusel seost ei maksa ega lutikatega. Lambliaas on sooleinfektsioon, mis võib kulgeda sümptomiteta või põhjustada kõhulahtisust, kõhu tursumist, valusid ülakõhus ja kõhnumist.
Haiguse tekitajaks on algloom Giardia lamblia. Haigus levib eelkõige pesemata kätelt ehk tegu on nn fekaal-oraalnakkusega. Samuti võib saada haiguse saastunud toiduainetest, joogiveest või suplusveest.
Jaanuaris 2018 registreeriti 13 lambliaasi (giardiaasi - ik) haigusjuhtu, mis moodustab 1,0 juhtu 100 000 elanike kohta. Võrreldes eelmise aasta jaanuarikuuga on haigestumine langenud 24 protsendi võrra. Toona registreeriti 17 juhtu, esinemissagedus oli 1,3 100 000 elaniku kohta.
Ka varasemate andmete põhjal ei paista selle nakkuse registreerimisel drastilisi muutusi. Võib vaid märgata haigusjuhtude väikest vähenemist.
Labliaasi esinemisjuhud:
2011 – 245 haigusjuhtu.
2012 – 254 haigusjuhtu.
2013 – 195 haigusjuhtu.
2014 – 221 haigusjuhtu.
2015 – 181 haigusjuhtu.
2016 – 187 haigusjuhtu.
2017 – 161 haigusjuhtu.
Allikas: terviseamet
Lambliaasi kohta saab lugeda pikemalt kliinik.ee-st.
Loe ka teisi Tervisenõu lugusid: